Riia teel Euroopa(kultuuri)pealinnaks

Peeter Järvelaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätil veab: 2014. aastal on Riia Euroopa kultuuripealinn ning 2015. aastal võtavad meie lõunanaabrid pooleks aastaks üle Euroopa Liidu juhtimise. Mõlemal aastal peaks ajakirjandusel jaguma tähelepanu lätlaste tegemistele.
Lätil veab: 2014. aastal on Riia Euroopa kultuuripealinn ning 2015. aastal võtavad meie lõunanaabrid pooleks aastaks üle Euroopa Liidu juhtimise. Mõlemal aastal peaks ajakirjandusel jaguma tähelepanu lätlaste tegemistele. Foto: Reuters

Riia linna sünnile aitas kaasa tema asumine Daugava jõe ääres, kus kulges kaubatee, mis viis kaupmehed Lääne- ja Põhja-Euroopast Dnepri kaudu Mustale merele ja Bütsantsi.

Seetõttu on kroonikates praeguse Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Daugava suudme lähedal mainitud juba palju varem, kui siia tekkis lõpuks kaubalinn (2. sajandil), st ajal, kui sel kohal paiknes veel liivlaste asula. 12. sajandiks oli asula kasvanud kohaliku tähtsusega kaubanduskeskuseks.

Linna asutamise kuulsus omistatakse piiskop Albert von Buxhoevedenile, kes aastal 1201 liivlaste asualal kaubalinnale oma toetuse andis. Geograafiline asukoht on toetanud Riia linna arengut ja praegugi on tegemist Riia kui Baltimaade suurima linnaga.

Kuigi Eesti meedia on viimasel ajal kirjeldanud Läti arenguid kui suurt hädaorgu, tasub lõunanaabritele külla minna. Eriti soovitav ja õpetlik oleks jälgida arenguid Riias. Vaatamata majanduslikule surutisele, pole vähemalt Riias elu sugugi nii soikunud, kui võiks arvata, ja seda eriti valdkondades, mis puudutavad haridust ja kultuuri. Selleks on mitu põhjust.

Hiljuti tähistas Riia küllalt jõuliselt oma ametliku asutamise 810. aastapäeva, kuid see kõik paistab olevat alles proov ja eelmäng lähenevatele suurtele aastatele, mis peaks tooma Riia Euroopa meediapildile.

Riia teeb ettevalmistusi

Meie meedias on olnud vähe juttu, kuidas 2009. aastal oli Vilnius koos Austria linna Linziga Euroopa kultuuripealinn. Real põhjustel ei läinud Vilniusel vähemalt rahvusvahelise ajakirjanduse arvates selle ülesande täitmine päris laitmatult. Leedu sattus sel ajal juudiorganisatsioonide väga tugeva meediasurve alla, mis lõi negatiivse rahvusvahelise meediapildi Euroopa kultuuripealinnas Vilniuses juhtuvast.

Eestil ja Tallinnal paistab vana Euroopa kultuuripealinnaks olemine positiivselt välja tulevat ja see on elavdanud kindlasti meie tuntust laiemalt.

Lätis ollakse aru saanud, et Tallinna kogemusest tuleb õppida. Et neil on suurem potentsiaal, võime vaid ette kujutada, millise positiivse süsti võib Läti majandus, sealhulgas kultuurimajandus lähiaastatel saada. Seda enam, et erinevalt Eestist on Lätil kaks aastat võimalik olla väga tähtis koht Euroopa ajakirjandusele.

Nimelt rändab Euroopa kultuuripealinn Tallinnast 2012 Portugali ja Sloveeniasse (Guimarães, Maribor), sealt 2013 Prantsusmaale ja Slovakkiasse (Marseille, Košice) ja aastal 2014 on Euroopa kultuuripealinna korraldamise õigus Läti Vabariigi pealinnal Riial koos Rootsi linna Umeåga.

Riia on kujunenud Baltimaade põhiliseks lennuväravaks, mille kaudu saabub väga palju väliskülalisi nii Leetu kui Eestisse. Riia lennujaam saab tervitada Baltimaade tähtsaima lennujaamana külalisi juba aastal 2013, kui Leedu on Euroopa Liidu juhtriik. 2015 läheb Euroopa Liidu eesistuja tiitel üle Lätile, kes saab oma riigi pealinna kui Euroopa kultuuripealinna nime sujuvalt asendada Euroopa juhtriigi pealinna sildiga.

Siit edasi võib vaid mõtiskleda, kas 2018, kui Euroopa Liitu juhib Eesti, on Estonian Air ja Tallinna lennujaam võimelised tagama enam otselende Tallinna. Kui seda ei suudeta, jõuavad meie tähtsad külalised kohale alles pärast otselennult Riiga ümberistumist mõnele pisemale lennukile, mis nad Eestisse toob.

Kultuur kui majanduse mootor

Vahel on tunne, et lätlased liiguksid nagu vaikselt eestlaste kannul. Läti pole veel üle läinud eurole ja neil on muresid veidi vähem. Selline olukord paistab andvat võimalusi, et Lätis jätkub vahepeal peatunud rahvusraamatukogu ehitus, mis esialgsete plaanide kohaselt oleks pidanud juba valmis olema. Kas Läti pidi just Daugava kaldale nii hiiglasliku raamatukoguhoone ehitama, aga ehk tingis raamatutempli kubatuuri taeva poole upitamise see, et suure jõe ääres ei ole just tark kalleid raamatuid maa alla hoidlatesse peita.

Tõeliseks üllatuseks Riia külalistele avati hiljuti toomkiriku vastas asuv väga põhjalikult restaureeritud Riia börsi hoone, mis annab Riia külalisele väga muljetavaldava pildi, kui rikas kaubalinn on Riia ajaloos olnud. Börsihoone rikkalik interjöör sunnib mõtisklema selle linna majandusliku potentsiaali üle praegu ja tulevikus. Riia vanast börsihoonest kujuneb Riias moodne kunstimuuseum, mis peaks muutuma linna külalistele üheks tõmbenumbriks.

Riia elanikkond kasvab

Balti riikide üheks ühiseks jututeemaks paistab lähiaastatel kujunevat riikide demograafiline olukord. Leedus ja Lätis on rahvaloendus juba tehtud ja käes aeg mõtisklusteks ning analüüsideks.

Lätlased on šokeeritud: kui nõukogude aja lõpul oli ehk isegi väike lootus, et Läti võiks tulevikus olla enam kui kolme miljoni elanikuga riik (Riiga planeeriti isegi metrood), siis nüüd on Läti elanike arv langenud riigis tervikuna juba alla kahe miljoni (1,9 miljonit). On vallandunud hirm, et kui lätlaste aktiivne väljaränne samas tempos jätkub, võidakse langeda elanike arvult isegi Eestiga ühele pulgale.

Samal ajal Riia kui riigi pealinna ja tähtsaima majandusliku tõmbekeskuse elanike arv hoopis kasvab. Ollakse olukorras, kus peaaegu pool riigi elanikest elab Riias, ja see lisab Baltimaade suurimale linnale veelgi võimsust.

Riia suurus annab tunda kõiges. Kui näiteks meie erakõrgkoolides on kätte jõudnud keerulised ajad – isegi Eesti suurima erakõrgkooli Mainor sisseastujate arv on sel aastal kahanenud kolmandiku võrra, mistõttu koondati paarkümmend õppejõudu –, siis Riias midagi niisugust veel ei tunnetata.

Lätis on viimasel ajal astutud mitu majandust elavdavat sammu. Näiteks võrdsustati viimase kriisi ajal ametnike palgatase ja seal pole enam rikkamaid ja vaesemaid ministeeriume. Nõunikud või osakonnajuhatajad mis tahes ministeeriumis teenivad võrdset palka.

Kriitilises olukorras on aidanud Lätit konstitutsioonikohus, mis toimis kriisis kui kõige kiiremini inimeste kaebusi läbi vaatav kohus. Kriitilisel ajal vajavad inimesed aga enam kui headel aegadel tunnet, et riik hoolib nende muredest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles