/nginx/o/2011/10/16/794384t1h8385.jpg)
Eile tähistati üle maailma valge kepi päeva, et juhtida tähelepanu meie keskel elavatele vaegnägijatele ja nende erivajadustele, selles osales ka Pärnu Endla teater.
Eile tähistati üle maailma valge kepi päeva, et juhtida tähelepanu meie keskel elavatele vaegnägijatele ja nende erivajadustele, selles osales ka Pärnu Endla teater.
Endla teater korraldas etenduse, mille juurde pakkus nelja moodust tuua laval nähtav ja kuuldav nendeni, kes tavaetendusel helist või pildist ilma jääksid. Laupäeva õhtul mängitud end pimekurtuse vangistusest välja murdnud Helen Kellerist jutustav näidend "Imetegija" on ühelt poolt ajend, et teater sellise projekti ette võttis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Puutusime kokku väga sügava teemaga: peale tavavaatajate on hulk selliseid vaatajaid, kes vajavad lisa- ja abitegevusi, et saada selgeks, mis laval toimub. Inimesed, kes täna on siin saalis ja kasutavad neid võimalusi, on lubanud meile tagasisidet anda, mida saaks paremini või teistmoodi teha," rääkis Endla asedirektor Roland Leesment.
Vajadusest säärase tõlke järele räägib fakt, et pea pool kohtadest laupäeva õhtul välja müüdud saalis olid täidetud vaegkuuljate ja -nägijatega, kes varem teatris vähe või üldsegi mitte käinud.
Et kuulmis- ja nägemispuudeid on mitut liiki, oli laupäevaõhtusel "Imetegija" etendusel kasutusel neli nii-öelda tõlget. Kuulmislangusega inimesed said kõrvaklappidest kätte tugevama heli, vaegnägijaile anti kõrvaklappide kaudu teada, kes kuidas laval liigub. Suurema kuulmispuudega vaataja sai aga vastavalt oma vajadustele jälgida lava ülaservas jooksvaid subtiitreid või viipekeelset tõlget lava kõrval.