Pärnu pereabikeskus sulgeb uksed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Järgmisest aastast jagatakse pereabikeskuse teenused eri organisatsioonide vahel laiali.
Järgmisest aastast jagatakse pereabikeskuse teenused eri organisatsioonide vahel laiali. Foto: Ants Liigus

Sotsiaalministeeriumi, lastekaitse liidu ja Pärnumaa omavalitsuste liidu vastuseisule vaatamata otsustas Pärnu linnavolikogu Pärnu pereabikeskuse tegevuse alates 31. detsembrist lõpetada.

Otsuse ja selle seletuskirja järgi lõpetatakse munitsipaalettevõtte tegevus selleks, et eelarvelisi vahendeid kokku hoida. Aastas säästab linn 16 000 eurot, mis moodustab ligi kolmandiku linnapea Toomas Kivimägi palgast.

Miks abilinnapea üht kandidaati kiidab?

Abilinnapea Jane Metsa sõnutsi ei jää ükski sotsiaalteenus pereabikeskuse likvideerimise tõttu osutamata. Kõige enam on tekitanud vaidlusi emade ja laste varjupaiga edasine saatus, mida linnavalitsus tahtis algul anda otse Shalomile, ent otsustas siis juristide nõu järgides hanke korraldada.

“See peab olema organisatsioon, mis on enne tegelnud lastega ja osutanud varjupaigateenust,” ütles Mets ja kiitis Shalomi abikeskust. Rõdul istunud SEBi heategevusfondi töötajaid hämmastas, et abilinnapea varjamatult üht võimalikku kandideerijat eelistab, üritades kõrvale tõrjuda pereabikeskuse töötajatest moodustatud mittetulundusühingut.

Mets rääkis, et ta nägi pereabikeskuses ema nelja lapsega, kellele on Lavassaares antud korter. “Arvatakse, et mugavam on elada pereabikeskuses, seal ei pea midagi maksma,” kritiseeris ta pereabikeskuse tegevust.

Pereabikeskuse juhataja Ulvi Nõmme jutu järgi öeldi emale, kes pereabikeskuses elab, üürileping üles. Ta on kogu aeg elanud Pärnus ja kogub nüüd raha, et uut korterit üürida.

“Lavassaarest tööl käies on väga raske jalule tõusta, lapsed käivad Pärnus koolis,” tunnustas Nõmm ema pingutusi.

Mets tunnistas, et rahaline kokkuhoid polegi vahest kõige olulisem, kuid hoolekandesüsteem muutub ja mõne aja pärast võidakse emade ja laste varjupaik hoopis Pärnu lasteküla alla viia. Ta rõhutas veel kord, et ühegi sotsiaalteenuse kvaliteet ümberkorralduste tõttu ei kannata, küll saab linn juurde 32 sõimekohta.

Volikogu liige tegi teabenõude

Volikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Krista Nõmm (IRL) ütles, et linnavalitsus üritab ilma analüüsita kokkuhoidu saavutada kõige tundlikumas valdkonnas. “Mulle jääb küll arusaamatuks, kuidas teenuste laialipillutamine kvaliteedi tagab,” lausus ta ja lisas, et ei saa aru linnavalitsuse soovist lõhkuda senine süsteem.

Rahvaesindaja pidi tegema teabenõude, et saada linnavalitsusest kätte lastekaitse liidu, Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) ja sotsiaalministeeriumi seisukohad pereabikeskuse kaotamise kohta, samal ajal istus POLi üldkogu esimees Cardo Remmel (kes ühtlasi on linnavolikogu liige) saalis ja oli vait.

“20 aastat tegutsenud asutuse likvideerimine pole kooskõlas laste huvide ega vajadustega,” tsiteeris Nõmm lastekaitse liidu kirja. POL tegi linnavalitsusele ettepaneku säilitada teenuste komplekssus, sotsiaalministeerium leidis, et enne otsuse langetamist oleks vaja selle mõjuanalüüsi.

“Head volikogu liikmed, mõelge enne, kui hääletate,” lausus Nõmm ning rõhutas, et pereabikeskuse teenused killustatakse kiirustades ja ilma vähimagi analüüsita. See ei takistanud enamikul volikogu liikmetel pereabikeskuse likvideerimise poolt kätt tõstmast.

Vastu olid vaid Nõmm, Ranno Künnap, Mart Viisitamm, Margus Tammekivi, Hillar Talvik ja Arne Tikerpe Toomas Kivimägi valimisliidust.

Linnakodanik Kalev Künnapasel, kes rõdult sõna palus, rääkida ei lastud. “Soovitaks linnakodanikul tutvuda määrustikuga,” ütles volikogu esimees Vahur Mäe, kes vahepeal Nõmme sõnavõttu kellahelinaga katkestas.

Märksõnad

Tagasi üles