Ettevõtjad soovivad korralikke kõnni- ja kergliiklusteid

Eri kaubandus- ja teenindusettevõtted omavad märkimisväärset kliendibaasi, kuid kliendid peavad tihtipeale ettevõtete juurde jalgsi tulemiseks kasutama sõiduteed. Foto: Urmas Luik

Pöördumisega tõstavad Suur-Jõe, Lao ja Pae tänava äärsete kinnistute omanikud ja nendel tegutsevad ettevõtted esile aastatepikkused probleemid, mis tekkinud selles piirkonnas kergliiklusteede puudumise tõttu. Nad soovivad lisada linna arengukavasse muudatusi. Arengukava pannakse paika aastateks 2019–2035.

Kuu alguses kirjutas Pärnu Postimees, et Lao, Laki ja Pae tänaval paikneb palju kaubandus- ja teenindusfirmasid. Reldori tehnokülas ja selle lähedal asub mitu tootmisette­võtet, kuhu töötajad saabuvad ühistranspordiga. Ent piirkonnas pole kõnniteed, isegi mitte ­ülekäigurada.

„Oleme seda meelt, et linnavalitsuse tähelepanu tuleb juhtida siinse taristu olematusele. Selge, et midagi ei saa kohe, aga tahaks näha, et teedevõrgustikku hakatakse vähemalt planeerima,” ütles toona AS Reldori juht Jaak Uibu.

Ettevõtjad tegidki linnavalitsusele pöördumise, millega soovivad Pärnu linna arengukavasse muudatusi. Esiteks taotletakse Suur-Jõe, Lao ja Pae tänavatele kergliiklusteede võrgustike rajamist tänavavalgustusega alatest Mere tänava pikendusest.

Teiseks paluvad ettevõtjad lisada investeeringute kavasse Suur-Jõe, Lao ja Pae sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise alates Mere tänava ristist.

Väljavõte pöördumisest:

Viimase 20 aasta jooksul on kõnealune piirkond teinud läbi suure arengu. Siinsesse kvartalisse on rajatud mitmesuguseid büroo-, teenindus-, kaubandus- ja tootmispindu. Suurimad tööandjad on tootmisettevõtted Note Pärnu ja Rapala Eesti, mõlemas antakse tööd üle 200 töötajale.

Eri kaubandus- ja teenindusettevõtted omavad märkimisväärset kliendibaasi. Näiteks Kanpoli kauplust-ladu külastab iga päev umbes 3000 klienti. Piirkonda on koondunud enamik Pärnu mööblisalongidest. Lisaks paljud teised ettevõtted (näiteks Cramo, Elme Metall, Roverto, Puuhall), nende kõigi tegevus toob piirkonda märkimisväärselt auto- ja raskeliiklust. Reldori söögikoht tõstab ennekõike keskpäevasel ajal autoga liiklejate arvu veelgi. Samas käivad seal jalgsi lõunat söömas paljud kõnealuses piirkonnas töötavad inimesed.

Piirkonna areng ei ole veel kaugeltki lõppenud, sest äsja valmis Pae ärihoovi uus hoone (Pae tn 4/2) ning 2018. aasta lõpus valmib neljakorruseline Waldorfi ärimaja. Samuti kasutatakse neid tänavaid läbisõiduks (pääsemaks näiteks Silla keskuse ja Bauhofi piirkonda kui ka Ülejõele ja tagasi).

Eelmainitu põhjal võib väita, et kvartalisisestel teedel on suur või isegi väga suur liikluskoormus. Esimene ja ehk teravam probleem seisneb selles, et kõnealuste tänavate ääres puuduvad mistahes kergliiklusteed (v.a isetekkelised rajad haljasaladel).

Teine probleem on see, et nendel tänavatel puudub sadeveekanalisatsioon. Piirkonna madalamad osad saavad sade- ja sulaveega üle ujutatud ning tekivad suured lombid. Tulemusena kannatavad paratamatult liikluse nõrgemad osapooled: jalakäijad ja jalgratturid, kes peavad sõiduteed jagama auto- ja raskeliiklusega, piirkonnas töötavad inimesed iga päev.

Seda talvelgi, kui lumevallid olemasolevaid niigi kitsaid sõiduteid veel kitsamaks muudavad. Paljud jalgsi liiklejad on eakad ja emad lastega. Kuna puuduvad kergliiklusteed, siis ei ole piirkonnas mitte ühtegi ülekäigurada, et jalakäija saaks turvalisemalt teed ületada. Leiame, et piirkonna kergliiklusteede ja sadevee ühenduste väljaehitamine peab toimuma lähitulevikus ja peaks kuuluma Pärnu linna prioriteetide hulka. Kõike selleks, et tagada piirkonna kergliiklejatele turvalisus.