Suur osa elanikest elab palgapäevast palgapäevani 

Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog ütles, et piirkonniti on riigis inimeste suhtumises oma majandusseisu suured käärid.

FOTO: Liis Treimann

Kantar Emori avaldatud finantsseireuuringu järgi hindab kolmandik Eesti elanikest oma majandusseisu heaks või väga heaks ja 90 protsenti rahuldavaks. Lääne-Eestis, kuhu liigitub Pärnumaagi, tunneb end majanduslikult väga või üsna hästi 27 protsenti elanikest.

44 protsenti Lääne-Eesti piirkonna inimestest leiavad, et nende majanduslik olukord on ajaga järjest paranenud. Neid, kelle arvates see halveneb, on seitse protsenti. Tuleviku suhtes on skeptilised põhiliselt vanema põlvkonna inimesed.

Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog ütles, et oma majandusolukorraga on rohkem rahul noored ja jõukamad ja need, kes elavad Tallinnas, Põhja-Eestis ja Tartu piirkonnas ehk Tartu ja Jõgeva maakonnas. „Nende hulk, kes peavad oma majanduslikku heaolu väga või üsna heaks, on suurenenud viimased viis aastat, võrreldes majandussurutise aastatega on kasv lausa kaks korda.“

Piirkonniti valitsevad riigis Voogi kinnitusel inimeste suhtumises oma majandusseisu endiselt suured käärid. Kõige suurem osa elanikest tunneb end majanduslikult heas seisus olevat Tallinnas. Rahulolematuid leidub näiteks Tallinnas ja Lääne-Eestis seitse protsenti, kuid Lõuna-Eestis 19 protsenti.

Paljude inimeste rahaasjad on iga päev jätkuvalt üsna pingelised. 54 protsenti ei paani eelarvet üldse või mõtleb vaid palgapäevast palgapäevani. Vaid 26 protsenti kavandab oma eelarvet pikema perspektiiviga kui kuu. „14 protsendil peredest puuduvad igasugused säästud ja investeeringud,“ lausus Kantar Emori ekspert Lele Aak. „Selliseid peresid on Eestis tervelt 81 000 ja keskmiselt rohkem on nende hulgas Virumaa perekondi, maa- ja üksi elavaid inimesi.“

Finantsseireuuringust selgub seegi, et sääste oli küsitluse ajal arvelduskontol 67 protsendil, sularahana 38-l ja hoiusena 26 protsendil küsitletuist. Kui leibkondadelt uuriti, kui kaua nad peamise sissetulekuallika kadudes majanduslikult toime tuleksid, vastas 28 protsenti peredest, et saaksid hakkama vähemalt kuus kuud. Selliste hulgas oli aga keskmisest rohkem Tallinna ja lasteta perekondi. Pea viiendik Eesti leibkondadest kinnitas, et nad tuleks toime alla kuu. 

„See kinnitab, kui õhukesel jääl kõnnib endiselt suur osa meie inimestest,“ märkis Aak. „Piisab töökoha kaotusest ja nad võivad sattuda suurde hätta.“

Uuringu põhieesmärk on hinnata inimeste finantskäitumise hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid, aga ka hoiakuid uute finantsteenuste suhtes. Tänavu mais küsitleti juhuvaliku meetodil 1650 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat. 

Tagasi üles