Sel suvel allkirjastasid keskkonnaagentuur ja konsortsium GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio Oy lepingu, et lammutada Pärnu jõel Sindi pais ja rajada selle asemele kärestik.
Sindi paisu avamisel algasid ehitustööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Tööde alustamiseks vajalikud eeltööd on tehtud, load ja kooskõlastused olemas ja möödunud nädalal anti start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega likvideeritakse Pärnu jõestiku olulisim rändetõke,“ võttis senise tööprotsessi kokku keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Ehitustöödeks kulub kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks. Praegu käib Sindis jõekallaste võsast puhastamine, puude raadamine ja ehitusala ettevalmistus, seejärel alustatakse juurdepääsude rajamise ja ajutiste veehaarderajatiste ehitusega.
„Enne veetaseme alandamist paisjärves tuleb tagada veevarustus ettevõtetele, kes kasutavad paisutusalast jõevett oma äritegevuses – see on vee erikasutusloaga seatud tingimus, mida täitmata ei tohi veetaset alandada,“ selgitas keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur põhjusi, miks kohe paisu lammutama ei asuta.
Tööde ajagraafik näeb ette, et sel sügisel alustatakse ka paisu lammutamisega. Lammutamine toimub etapiti, kuna vee erikasutusluba reguleerib täpselt, kui palju ööpäevas veetaset alandada tohib. Piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus suured vooluhulgad kannavad allavoolu paisu taha kogunenud setted. Töid tehakse jões nii kaua, kuni ilm lubab. „Selge on see, et inimeste elusid, ehitaja masinaid ega keskkonda me ohtu ei sea ja teatud vooluhulkade korral tuleb tööd peatada. Seda jälgib pidevalt kohapeal järelevalveinsener. Kuid keegi meist ei oska täpselt öelda, millal tuleb päev, millal tööd jões seisma tuleb panna,“ ütles Tammur. „Ajagraafik ei näe praegu ette, et talveperioodiks ehitamine täiesti peatatakse. Tehakse töölõike, mida jõe vooluhulgad ei mõjuta.“
Sel sügisel on keskkonnaagentuuril kavas korraldada Sindis kõigile huvilistele teavitusüritus, kus saab projekti osalistelt vahetut infot ja ise ehitusplatsil ringi vaadata. „Ürituse idee on tutvustada tööde etappe ja kavandamise loogikat, detailset ajagraafikut me kuskile üles ei pane, kuna see on ikkagi ehitaja ja keskkonnaagentuuri vaheline töövahend, mida vaadatakse jooksvalt üle ja muudetakse vastavalt olukorrale. Ei taha, et talletatakse mällu mingid kuupäevad, millest kinnihoidmine ei olegi omaette eesmärk. Oluline on kokkulepitud ajaks tulemuseni jõuda,“ selgitas keskkonnaagentuuri esindaja.
Sindi pais asub Pärnu jõe suudmest 14 kilomeetri kaugusel. Olles vee-elustikule ületamatu, tõkestab see kalade rändetee Pärnu jõestiku kude- ja elupaikadesse pea täielikult. Pärnu kui lõhejõe potentsiaalist kasutatakse ära praegu alla ühe protsendi: merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Olukord lahendatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toel projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ raames.