Rail Balticu rajamise hind Eestis kerkis viiendiku võrra

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Baltic.
Rail Baltic. Foto: Rbestonia.ee

Rail Balticu Eesti territooriumile jääva lõigu eelprojekt täpsustas raudteeühenduse Eesti teekoridori töömahtu ja eelarvet.

Eelprojekt on varasemast detailsem ja võimaldab sisuliselt alustada ehitushangetega. Eelprojekti on kogutud info viimase viie aasta jooksul avalikelt aruteludelt, see arvestab kohalike omavalitsuste vajaduste ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise ettepanekutega. Eelprojektis on fikseeritud raudteekoridori detailne asukoht ja tehnilised lahendused, seega on Rail Balticu koridor ja lahendus Eestis paigas.

Võrreldes seni kehtinud eskiislahendusega on eelprojektis tutvustatud kõiki teekoridoril valitud lahendusi ja materjalivajadust, sealhulgas senisest märksa täpsemalt on arvutatud mulde kõrgused ja aluspinnase parameetrid, samuti on täpsustunud eri teelõigud, mis arvestavad senisest enam inimeste ja looduse vajadustega.

Nii on omavalitsuste soovidele vastates arvestatud lisateede rajamise tarvidusega: juurde on märgitud ligipääsuteid, võimaluse korral välditakse teekatkestusi ja uuendatakse teekatteid. Kohalikest vajadustest on lähtutud sildade ja tunnelite arvu suurendamise puhulgi. Keskkonnamõjud on varasemast täpsemalt hinnatud ja planeeritud on leevendusmeetmed.

“Eelprojekt annab meile senisest märkimisväärselt detailsema pildi, kuidas eri kohtobjektid, teelõigud ja keskkonnameetmed päriselt rakenduvad. See omakorda lisab lahendustele kindlust,” ütles Rail Balticu projekti Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare. Samal ajal on projekti täpsustumisega tekkinud kokkuhoiukohtigi.

Kaunissaare sõnutsi tuleb edaspidise töö käigus muudatusi veel. “Konkreetsete tehniliste lahendustena saab kaaluda näiteks raudtee mulde alandamist, raudtee kõrval hooldustee üldkasutatavaks muutmist, standardikohaste raudtee ehitusmaterjalide täpsustamist, Ülemiste terminali ja Muuga multimodaalse terminali mahtude vähendamist või etapiviisilist väljaehitamist, aga ka tarakatkestuste kasutamist ökoduktide asemel kohtades, kus see on võimalik,” loetles Kaunissaare. Lahendused, mis aitaksid algset ehitusmaksumust vähendada, on võimalik välja pakkuda ehitushangete aluseks võetud põhiprojekti koostamisel.

Eelprojektis on arvestatud Rail Balticu Eesti teekoridori maksumuseks 1,6 miljardit eurot, mis on ligikaudu 18 protsenti enam kui kolm aastat tagasi koostatud eskiisis.

Vastavalt eelprojektis täpsustatud eelarvele ja lähtudes kehtivast eeldusest, et püsib Euroopa Liidu 85protsendine kaasrahastus, prognoositakse projekti Eesti osa omafinantseeringuks seega kokku 318 miljonit eurot. Seejuures on nüüdseks sõlmitud Euroopa ühendamise rahastu rahastuslepete alusel projekti elluviimiseks Eestis juba eraldatud kokku 228 miljonit eurot: 188 miljonit ELi toetust ja 40 miljonit eurot Eesti omapanust.

Rail Balticu ülimahuka projekti investeeringuvajadus täpsustub selle etappides: eskiis-, eel-, põhi- ja seejärel tööprojekti etapis. Mahukate taristuprojektide puhul on maksumuse selginemine ja muutus tavapärane.

Eelprojekti tellis tehnilise järelevalve amet ja selle koostasid OÜ Reaalprojekti, OÜ Hendrikson & Ko ja UAB Kelprojektase konsortsium.

Rail Baltic on kahe rööpapaariga, 870 kilomeetri pikkune ja Euroopa 1435millimeetrise standardlaiusega elektrifitseeritud raudtee Tallinnast Leedu-Poola piirini. Eesti, Läti ja Leedu peaminister allkirjastasid Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe 31. jaanuaril 2017, millega sätestati raudtee rajamise tähtajad, marsruut ja peamised tehnilised detailid. Eestis viib raudteeprojekti ellu ja täidab sellega seotud administratiivseid ja tehnilisi ülesandeid OÜ Rail Baltic Estonia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles