Saarde taotleb Rail Balticu plaanijatelt varisemisohtliku silla uuendamist

Laadi silla kandevõime kaks ja pool tonni ning veskikanal varisemisohtlik.

FOTO: Ants Liigus

Laadi veskipaisule ehitatud puitprussidega sild on tagakülade elanikele lühim väljapääs maanteele, paraku on silla kandevõime kaks ja pool tonni ning veskikanali seinad varisemisohtlikud. Seepärast võttiski Saarde vallavalitsus päevakorda Laadi 33 meetri pikkuse silla rekonstrueerimise veskikanali osas ja ootab 21. novembriks hinnapakkumisi (vt ka PP 10.11).

Saarde abivallavanem Jaanus Männik täpsustas, et kunagine Surju (nüüd Saarde) vald on taotlenud ja taotleb Rail Balticu planeeringus ja ehituse käigus Reiu jõge ületava Laadi silla renoveerimist. Muutmaks ligemale 100 elanikuga Metsaääre külakeskusele see lühim ühendus Valga–Uulu maanteega kasutuskõlblikuks nii, et sealt saavad üle sõita raskeveokidki, näiteks vajadusel pääste­auto või kiirabi. Rail Baltic hakkab ristuma Surju-Seljametsa teega.

“Seda taotlust on toetanud toonane Pärnu maavalitsus ja Laadi sild on fikseeritud alternatiivina Rail Balticu planeeringuski. Paraku kiirraudtee eelprojektis see veel ei kajastu, kuigi eelprojekti arutelul fikseerisime oma soovi uuesti,” selgitas Männik.

Abivallavanema jutu järgi jääb Metsaääre külakeskus kotti Reiu ja Vaskjõe ja Rail Balticu vahele. Praeguse eelprojekti lahendi kohaselt ehitatakse küla varuteele, riigimetsa majandamise keskusele (RMK) kuuluvale Laadi tee ristumiskohale Rail Balticu hiigeltamm ja raudteeviadukt.

“Meie alternatiiv oleks renoveerida Laadi sild Miku teel raskeveokitele. Siis piisaks, kui Laadi tee ristumine Rail Balticuga oleks veel kergliiklusele läbipääsetav,” täpsustas Männik.

Tagasi üles