Hõbesepp vormis ehteks Lääneranna valla vaieldava vapi

Lihula raamatukoguhoidja Luule Kaunimäe imetleb kohalike juurtega Jüri Urbi valmistatud hõbeehteid.

FOTO: Urmas Luik

Lihula raamatukogu linna läbiva peatänava ääres on nagu näitusemaja, kus külastaja saab korraga uudistada kolme väljapanekut. Need on tantsupeomuuseumi näitus “Eesti tantsupeo radadel” ja ehtekunstnike Jüri Urbi ja Kairi Himma koostatud “Hõbeehted ja klaashelmed”.

Kohalikud tunnevad raamatukoguhoidja Luule Kaunimäe arvates enim huvi Lihulast pärit ja siin kooli lõpetanud Jüri Urbi loomingu vastu. Selle hulgas on hõbedasse valatud Lääneranna valla vapikotkas, mille kui uue sümboli üle pole poleemika vaibunud.

Urb on enda kohta rääkinud, et ta hakkas ehteid valmistama alles aastat viis tagasi. Ajendiks sõlg, mille tema vanaisa leidis kruusakarjäärist. Meister annab ehetele nüüdisaegse vormi ja teda inspireerib Läänemaa rikkalik kultuuripärand, Lihula lilltikand, aga paeluvad ka linnade ja valdade vapid, millega kujundatud sõrmuse või lipsunõela kandja väärtustab paikkonda.

Lihula lilltikandi festivalil augustis esmaesitled Urb ehtekomplekti, mille ta pühendas kunagisele kodupaigale. Ta mainis, et mõttes on Pärnu temaatika ja Pärnumaa vapiloom karu, mida on ilus hõbedasse panna.

Kairi Himma järgib helmekeesid valmistades kihelkondade rahvarõivaste joont ja on eeskujuks võtnud ehedad muuseumiehted. Tema valmistatud kodarrahadega kaunistatud keed püüavad pilku.

Ehtenäitusi saab imetleda novembri lõpuni. Laulupeomuuseumi stendid vahetuvad näituse teise osa vastu. Lihula raamatukogutöötajad on seda täiendanud rahvarõivaste ja tantsupidude kohta eri aegade trükistega, mille hulgas vanemad raamatud on ilmunud üle 60 aasta tagasi.

Tagasi üles