Pärnumaale plaanitakse uut looduskaitseala (1)
/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
11. jaanuar 2019, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/11/11707412t1h5eea.jpg)
Keskkonnaministeerium soovib moodustada laane- ja salumetsade kaitseks Eestis 58 uut looduskaitseala, Pärnumaal on kavas luua Massumetsa looduskaitseala.
See jääb suuremas osas ehk 2313 hektaril Lääneranna valda ja väiksemas mahus – 121 hektaril – Pärnu linna territooriumile. Kaitseala kuuluks sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus on keelatud.
Aladel soovitakse kaitsta, taastada ja säilitada laane-, salu- ja soovikumetsi ja sealseid kaitsealuseid taime- ja loomaliike.
/nginx/o/2019/01/11/11707413t1h1b31.jpg)
„Uute kaitsealade moodustamisega astuksime eri metsatüüpide kaitseks ja sealse elustiku tagamiseks suure sammu edasi,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.
Kaitse alla võtta soovitavad alad asuvad kõik riigimaal ja seal kehtestataks ühine kaitse-eeskiri.
„Meie metsadele iseloomuliku elustiku säilimiseks nähakse nii aastani 2020 kehtiva Eesti metsanduse arengukava kui looduskaitse arengukavaga ette, et rangelt kaitstaval metsamaal oleks senisest enam eri tüüpi metsa. Metsade tüpoloogiline analüüs näitas, et selleks on vaja võtta veel kaitse alla laane-, salu- ja soovikumetsi,“ selgitas Kiisler looduskaitsealade moodustamise põhjust.
Keskkonnaministeerium saatis kaitsealade moodustamise määruse eelnõu üleäänud ministeeriumidele kooskõlastada, seejärel esitab keskkonnaminister määruse valitsusele kinnitada.
Alade valikul lähtuti eeldustest, et kaitse alla võetaks suure laane-, salu- ja soovikumetsade mahuga alad, mis oleksid võimalikult mastaapsed ja asuksid valdavalt väljakujunenud metsamaal. Tähtis, et need alad asuksid maastikus kompaktselt või piirneksid olemasoleva kaitsealaga.
Moodustatavad kaitsealad ei ole valdavalt enne kaitse all olnud. Laane- ja salumetsade kaitseks vaadatakse üle senised kaitsealad, mida vajadusel ümber jagatakse või laiendatakse. Samuti inventeeritakse riigimaal nendes metsatüüpides vääriselupaiku.