Linn sooviks vanalinna muinsuskaitseala piire koomale tõmmata

Kaitsevööndite ala soovitakse kaotada ka Pärnu jõe vasakkaldal Kesklinna sillast ülesvoolu.

FOTO: Mailiis Ollino

Kolm aastat kestnud vaidlus, et hruštšovka keldriaknad vahetatud saaksid. Piirangud, mille tõttu riigimaja detailplaneering venis nõukogude ajal ehitatud võimla ja ühiselamuga hoonestatud alal.

Need on näited piirangutest, mis Pärnu kesklinnas sekeldusi põhjustanud.

Linnapea Romek Kosenkranius teatas eelmisel nädalal kirjas valitsusele, et muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi ulatus on linnavalitsusele kaasa toonud kümneid kaebusi ja pöördumisi kodanikelt. Just seetõttu esitaski raad riigipeadele ettepaneku, milles palub muuta Pärnu vanalinna ja kuurordi kaitseala piire. Täpsemalt soovib linn ala ulatust vähendada ja kaotada mitmes paigas selle kaitsevööndid. Piirid oleks vaja üle vaadata villade piirkonnas ja vanalinnas: need võiks vanalinnas olla piiritletud Sadama-Ringi-Pika-Vee-Kalda tänava joonega. Villade ja Rannapargi kaitseala säilitaks raad senistes piirides.

“Muinsuskaitseala vanalinna osas asub Pikk tänav, mis pärast teise maailmasõja järgseid purustusi rajati ajastule omases võtmes magistraalina, mille mõlemal pool asuvad tüüpprojekti järgi ehitatud neljakorruselised korterelamud,” sedastatakse kirjas. Tõdedes, et puudub analüüs, miks peaks ala vanalinna osa hõlmama piirkonda, kus asuvad valdavalt pärast sõda püstitatud ehitised. “Seetõttu vajavad muinsuskaitse ala piirid kriitilist revideerimist,” jõutakse järeldusele.

Kaotada soovib linn aga kaitsevööndite alad Aia-Supeluse-Kuuse tänavast ida suunas ja Pärnu jõe vasakkaldal Kesklinna sillast ülesvoolu. Põhjendustena leiab linnavalitsus, et kaitsevöönd ei täida enam oma algeesmärki.

Nimelt ei tohi muinsuskaitseameti loata kaitsevööndisse püstitada ehitisi, mis suurte mõõtmete tõttu häirivad ala vertikaalsete dominantide – see mõiste pole küll üheselt selge – vaadeldavust. Samuti ei tohi alale ehitada hooneid, mis varjavad olulisi kaugvaateid.

Paraku on nüüdseks vööndisse mastaapseid ehitisi juba püstitatud. Seetõttu leiabki raad, et selle vähendamine on põhjendatud osas, kus kaitsevööndi eesmärk ei ole enam täidetav.

Kuna ettepanek jõudis kultuuriministeeriumini alles äsja, siis nentis muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent, et ametkond ei saa teemat veel kommenterida.

Praegune kaitseala koosneb Pärnu vanalinnast, seda ümbritsevast kunagisest muldkindlustuste vööndist koos mereäärse Rannapargiga ja nende vahel paiknevast ajaloolisest villade alast. Kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest. Praegustes piirides võeti ala kaitse alla 2006. aastal, mil see laienes ligikaudu kolm korda.

Tagasi üles