:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
/nginx/o/2019/01/23/11733512t1h9933.jpg)
Šaakalid on enim kahju tekitanud lambakasvatajatele, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal küünivad summad üle 30 000 euro. Nii selgus talupidajate seas tehtud küsitlusest.
Šaakalid teevad enim peavalu lambakasvatajatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal on šaakalid murdnud ligemale 200 lammast, peale nende vasikaid. Osa vastanutest ei olnud määratlenud täpselt murtud või vigastatud loomade arvu, kuid väitsid, et nad on kahju kannatanud. Hinnanguline kahju, mida šaakalid on tekitatud, ulatus küsitluse põhjal kokku 30 930 euroni.
Samuti kurtsid talupidajad, et paljud loomad on saanud viga, eelkõige vasikad ja ammed, ja ülejäänud karigi on hirmunud, närviline.
“Kunagises Varbla vallas kohtab šaakalit tihemini kui metskitse. Tänu karjakoertele ja hobustele ei ole meil enam murdmisi esinenud, aga šaakalipesakondi on siin iga kilomeetri tagant kuulda,” märkis üks küsitlusele vastanud talupidajaist.
Samal ajal tundsid talunikud muret, et institutsioonidel puudub siiani tõene info nii šaakali arvukuse kui leviala kohta. “Kuna tapetud loomade eest ei maksta hüvitist, ei informeeri talunikud keskkonnaametit tekitatud kahjustustest,” arvas üks vastanutest. Küsitletud tõdesid, et kahju tuleks kompenseerida, ja avaldasid muret vabalt peetavate loomade pärast.
Lahendusena pakkusid talunikud välja anda jahimeestele luba küttida šaakaleid aasta läbi. Kuna šaakal on võõrliik ja tekitab talupidajatele suurt kahju, leidsid nad, et piiramata ajaks jahiloa andmine parandaks olukorda.
Samuti märkisid vastanud, et abi on olnud karjakoertest, kelle juuresolekul šaakalid rünnanud ei ole. Nad käisid välja idee, et šaakali ja muude kiskjate tehtud kahju vähendamiseks võiks riik koerte ostu ja koolitamist toetada.
Küsitlusega soovis talupidajate keskliit (ETKL) selgitada, kui suures ulatuses ja millistes piirkondades on šaakalid kahju tekitanud. Uuring tehti ETKLi, põllumajandus-kaubanduskoja ja lamba- ja kitsekasvatuse seltsi liikmete seas mullu 3.‒18. detsembrini. Küsimustikule vastas 18 põllumajandusettevõtjat, peamiselt Pärnu- ja Läänemaalt, aga ka Lääne-Virumaalt ja Saaremaalt.