Kümned inimesed on lõksus erakonnas, kuhu pole kunagi astunud

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15. veebruaril ilmunud lehenumbris kirjutasime, kuidas alaealistena Eestimaa Rahvaliidu noorliikmeks astunud aastaid hiljem ebaseaduslikult erakonda kanti.
15. veebruaril ilmunud lehenumbris kirjutasime, kuidas alaealistena Eestimaa Rahvaliidu noorliikmeks astunud aastaid hiljem ebaseaduslikult erakonda kanti. Foto: Andres G. Adamson

Riik avalikustab seadusest tulenevalt äriregistris erakondade liikmete nimed. Tegemist on tugeva õigusjõuga registriga, kust naljalt midagi kustutada ei saa. Aga mida teha siis, kui sinna nimekirja on satutud ekslikult? Kirjutasime veebruaris, kuidas just niimoodi jõudis hulk inimesi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimistusse.

Tuleb välja, et erakonnast väljaastumine on küll lihtne protseduur, mida õnnestub vaevata ID-kaardi toel arvuti taga paari nupuvajutusega teha. Kuid parteisse kuuluvuse ajalugu jääb nähtavaks: sellest ajast selle ajani on ta olnud EKRE koosseisus.

Kõnealuse juhtumi puhul ei ole seaduslikus mõistes erakonda astutud. Kunagisse Eestimaa Rahvaliitu on kantud alaealisena noorliikmeks astunud (EKRE on Rahvaliidu õigusjärglane. Kõik Rahvaliidu liikmed kandusid uude erakonda). Erakonnaseadus näeb ja nägi ka tol ajal ette, et parteisse saab astuda alates 18 eluaastast ja kirjaliku avalduse alusel. Kõik viitab sellele, et noorliikmed on omavoliliselt ja seaduse ees silma kinni pigistades kantud erakonna nimekirja. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko kinnitas veebruaris, et mis tahes avalduse noor inimene alaealisena esitas, 18aastaseks saanuna peab ta uuesti erakonda astumise soovi avaldama. Selliseid avaldusi nende isikute puhul ei eksisteeri.

Osa nii-öelda valeparteilasi (reporter rääkis kümmekonnaga) astus kohe erakonnast välja, kui enda kuuluvusest teada sai. Mõni ei ole seda teinud, sest ei mõista, kuidas saab kuskilt välja astuda, kui sellega pole üldse liitutudki. Ja on arvamusel, et kanne tuleks tühistada. Mõnel ei ole selleks võimalust, näiteks elatakse välismaal. Need, kes välja astusid, on häiritud sellest, et nende nimi jääb erakonnaga siiski seotuks ja kõigile nähtavaks. Näiteks tõi üks allikas (kes endiselt soovib jääda anonüümseks) esile, et tema töö seisneb kliimamuutuste vastu võitluses, millega EKRE vaated üldse ei kattu. “Piinlik oleks, kui mõni kolleeg või keegi teine minu valdkonna inimene tuleks pärast konverentsi ütlema, et ise räägin kliimamuutustest, kuid kuulusin EKREsse,” sõnas ta.

Erakondade nimekirjad on lähtudes erakonnaseadusest ja avaliku teabe seadusest internetis kõigile näha.
Erakondade nimekirjad on lähtudes erakonnaseadusest ja avaliku teabe seadusest internetis kõigile näha. Foto: Pärnu Postimees

Äriregistris kuvatakse inimese nimi, sünniaeg, parteisse astumise ja väljaastumise kuupäev. Tegemist on isikuandmetega. Andmekaitseseadus sätestab, et iga andmetöötlustoiming peab põhinema õiguslikul alusel. Praegusel juhul peaks see tähendama erakonda astumise avaldust, millega ühtlasi on antud luba oma andmeid töödelda. Avalduse puudumise korral ei ole inimene erakonda õiguslikus mõttes astunud ega andnud luba infot töödelda. Seega puudub õiguslik alus isikuandmeid kasutada ja säilitada ning andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi ütlust mööda on inimesel õigus nõuda erakonnalt nende kustutamist. “Kui inimene ei ole vaba tahte alusel astunud erakonda, võib õigustatult küsida, millisel õiguslikul alusel tema isikuandmeid töödeldakse,” seletas Heiberg.

Valeandmete kustutamine äriregistrist ei ole aga EKRE büroosekretäri Ülle Vungi sõnutsi nende võimuses.

Erakonnaseaduse järgi vastutab liikmete nimekirja pidamise, sealhulgas selles muudatuste tegemise, registrile esitamise ja nimistu õigsuse eest partei juhatus. Valeandmete kustutamine äriregistrist ei ole aga EKRE büroosekretäri Ülle Vungi sõnutsi nende võimuses. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme suunas veebruari algul selle küsimusega reporteri registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) poole. RIK aga möönab, et on pelgalt IT-asutus, mis tehnilistes asjades vastutab registri arendamise ja haldamise eest, kuid kandeid ei tee.

Äriregistrit peetakse maakohtu registriosakonnas. Kohtu pressiesindaja Krista Tamm selgitas, et andmeid registrist niisama lihtsalt kustutada ei olegi võimalik, kuna tugeva õigusjõuga elektrooniliste registrite puhul rakendatakse põhimõtet, et kannet ei saa olematuks teha.

Kohtu avalike suhete teenistuse juht Janar Filippov lisas, et registripidaja on siinkohal kõrvalseisja rollis, pelgalt andmete avalikustaja. Viitas, et valeandmete esitamine on Eestis süütegu, kuid erakonna juhatuse korrale kutsumiseks registripidajal vahendid puuduvad.

Andmekaitse inspektsioon soovitab teabe kustutamiseks pöörduda siiski vastutava töötleja ehk partei poole, kes samuti võiks olla huvitatud sellest, et liikmete nimekiri korda saaks. Kui erakond keeldub või ei vasta isiku pöördumisele kuu jooksul, on Heibergi kinnitusel võimalik esitada inspektsioonile kaebus. Inspektsioon saab erakonda survestada ja motiveerida asjaga tegelema.

Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts tõdes, et segadus partei liikmete nimistutega on lubamatu ja selle eest vastutab esimesena erakond.

Registriosakonna põhimõttele tuginedes on aga siiski ainus viis kande kustutamise taotlemiseks pöörduda kohtusse, sest kõik registriasjad vaadatakse läbi tsiviilasjadena kirjalikus menetluses ja kõiki kandeid muudetakse kohtulahendi alusel.

Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts tõdes, et segadus partei liikmete nimistutega on lubamatu ja selle eest vastutab esimesena erakond.

“Raske on kommenteerida, kas seadus või justiitsministri määrus peaks ette nägema täpsema regulatsiooni ekslike kannete puhuks. Näiteks, et inimene saaks registriosakonnale avalduse esitada kande kustutamiseks ja kui erakond teatud aja jooksul liikmeksastumise avaldust ära näidata ei suuda, siis kustutatakse kanne täielikult,” kõneles Luts.

Kivisse raiutud valeandmed äriregistris

Olukord äriregistris kuvatavate andmetega on parajalt segane: üks ütleb, et saab kustutada, teine, et ei saa. Kõik institutsioonid, mis võiksid selles suhtes miskit teada või teha, annavad erinevaid ja vastakaid juhiseid. Tundub, et tegelikult ei tea keegi, kuidas olukorda lahendada.

Üks on kindel: ekslike kannete kustutamiseks puudub täpne või siis lihtne regulatsioon. Isegi kui oled äriregistrisse sattunud ekslikult, sahkerdamise teel, on sellele rakendatav põhimõte seadusest üle. Ja neil inimestel, kes ei soovi, et nende nimi oleks seotud EKRE või mõne muu erakonnaga, kuhu nad pole oma tahtel astunud, ei jää muud üle, kui ette võtta kohtutee.

Annika Kuusik

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles