Esmaspäeva keskpäeval ajas Kaili (nimi muudetud) oma tavapäraseid tööasju, kui kirjutas Pärnu Postimehe ajakirjanik ja lajatas: “Kas kuulute teadlikult Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE)?” “Kust selline info, ma ei kuulu antud erakonda?” vastas Kaili esimese hooga. Kuid andmed äriregistris räägivad muud. 

Kailile tuli see tõik suure negatiivse üllatusena, kuna EKRE poliitika ja tõekspidamised ei kattu absoluutselt tema omadega. Pigem teeb ta iga päev tööd, mis kõige selle vastu räägib. “Ma ei ole erakonda kandmise kohta kunagi mingit teavitust saanud ega oleks osanud ka ise sellist asja vaadata,” märkis Kaili. Nii tema kui siinse loo ülejäänud allikad soovivad jääda anonüümseks, kuna ei taha oma nime selle erakonnaga seostada.

Parajalt põrutav on avastada ajakirjanikuna ühel heal päeval, et kuulud enesele teadmata erakonda. Just sellise avastuse tegin mina mõne nädala eest. Hakanud asja uurima, jõudsin veel kümmekonna inimeseni, kes enesele teadmata on ebaseaduslikult partei nimekirja kantud.

Meil, valeparteilastel, on üks ühine joon, seik minevikust. Nimelt oleme kunagi olnud – kes vähem, kes rohkem – seotud omaaegse Eestimaa Rahvaliidu noorliikumisega.

Ma ei ole erakonda kandmise kohta kunagi mingit teavitust saanud ega oleks osanud ka ise sellist asja vaadata.
Kaili

EKRE on 2012. aastal hingusele jäänud Rahvaliidu seadusjärglane. Sujuvalt kandusid uude erakonda kõik Rahvaliidu nimekirjas olnud liikmedki, üldiselt on see asjaolu avalikkusele teada. Kuidas said aga noorliikmetest erakonna täisliikmed?

Kui seaduse ees silm kinni pigistada

Sain ühendust kümmekonna inimesega, kellel enne ajakirjaniku pöördumist ei olnud aimugi, et mõne erakonna ridadesse kuuluvad. Olla võib neid rohkem, 2007. aastal kuulus näiteks Rahvaliidu noorteühendusse üle 3000 liikme.

Üldjuhul toimetavad erakondade noortekogud eraldi juriidilise üksuse, näiteks mittetulundusühinguna. Tegemist on erakonna asutatud sidusorganisatsiooniga ja justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Mariko Jõeorg-Jurtšenko kinnitusel ei saa selle liikmest automaatselt erakonda kuulujat. Rahvaliidul algusaastatel eraldi ühingut ei olnud, MTÜ Rahvaliidu Noored asutati 2003. aasta lõpus. Enne seda toimetasid noored küll seltsingu põhimõttel, kuid erakonna alluvuses. Nimekirja tunduvad olevat kantud just enne MTÜd noorliikumisega ühinenud.

Et minna noorliikme staatusest üle erakonna täisliikmeks, tulnuks täisealiseks saanuna esitada parteile uus tahteavaldus. Erakonnaseaduse kohaselt saab erakonnaga liituda 18 eluaastast ja ainult inimese enda avalduse alusel.

Kõik allikad on astunud ajavahemikul 2001–2004 alaealisena Rahvaliidu noorliikmeks. Paljudel juhtudel ongi kogu erakonda kaasatus piirdunud pelgalt avalduse täitmisega, mõni osales noorteüritustelgi. Ent äriregistri andmetel on kõnealused isikud erakonna nimekirja kantud aastaid hiljem, täisealisena. Enamikul on liikmeks astumise ajaks sama kuupäev: 05.11.2007. Enda kinnitusel polnud neil kellelgi aga sellal enam erakonnaga mingit pistmist ega ole nad ka sinna astumise soovi avaldanud.

Näiteks avastas Olli, et on EKRE liige, eelmiste kohaliku omavalitsuse valimiste ajal, kui ta ühe teise partei ridades kandideerida otsustas. Tuli välja, et ta juba kuulub erakonda. EKREsse. “Minu jaoks oli see väga suur üllatus. Ma ei teadnud isegi, et olen Rahvaliidu liige,” sõnas põhikoolis noorliikmeks astunud Olli. Ta meenutab, et koolis toimunud suuremat sorti värbamine, mille eestvedajaks rahvaliitlasest direktor ja füüsikaõpetaja. “Milline noor ei tahaks tasuta saada mitmepäevalistele suvepäevadele Peipsi äärde?” pareeris ta.

Eeva on samuti tugevalt häiritud, et ta erakonda sellisel kombel sattunud on. Ta mäletab, et teda kutsuti noorliikumisega ühinema ühel Rahvaliidu üritusel. See, et ta alaealisena tehtud avalduse alusel erakonda kanti, on tema meelest puhas pettus. Praegu Eeva avaldust vaadates selgub, et ta on 16aastaselt täitnud täisliikme ankeedi, mis siis justkui ootele pandi, ja kuue aasta pärast kanti naine sama avalduse alusel Rahvaliidu nimistusse.

FOTO: PP

FOTO: PP

FOTO: PP

FOTO: PP

FOTO: PP

Kuna valimiseelne periood on kiire ja EKRE büroo sekretäril olnuks aega vanades dokumentides tuhlata alles kuu aja pärast, käisin EKRE peakontori keldris kõnealuste isikute liitumisavaldusi (k.a enda oma) otsimas. Tahtsin veenduda, et tegemist oli noorliikmete avaldustega, millel puudub vastav märge, et täisealiseks saades lisatakse need inimesed erakonna nimakirja. Kaasa sain EKRE fraktsiooni esimehelt Martin Helmelt info, et Rahvaliidu dokumentatsioon on suures osas puudulik ja otsitut ei pruugi leida. Rahvaliidu kontorite sulgemise järel 2012. aastal liikunud kaustad tollaste juhtide või juhatuse liikmete panipaikadesse, kust kõiki tagasi EKRE valdusse polevat tulnud.

Kuidagi automaatselt noortekogu liikmeid erakonna liikmeks üle kanda ei saa.
Mariko Jõeorg-Jurtšenko

Umbes 10ruutmeetrise, erakonna valimisnänni täis keldriboksi nurgas peitus oma mõnikümmend kausta Rahvaliidu kirjadega. Õnnestus leida kuue allika liitumisavaldus, aga samasuguseid oli seal kümneid, kui mitte sadu. Oli avaldusi, kus oli määratletud, et astuti erakonna noorliikmeks, kuid niisuguseidki, kus 15aastased täitsid avalduse, astumaks erakonda, olgugi et selles vanuses võinuks kuuluda üksnes noortekokku. Avaldustel polnud kirjas, et täisealiseks saades kantakse liitunud erakonna nimekirja. Aastaid hiljem on igale avaldusele lisatud alla märge “juhatuse otsusega liikmeks võetud”.

Eestimaa Rahvaliidu noorliikme ankeet

FOTO: Erakogu

Jõeorg-Jurtšenko selgitas, et mis iganes avalduse noor inimene kunagi esitas, 18aastaseks saanuna peab ta uuesti erakonda astumise soovi avaldama. Iga partei peab vajadusel olema võimeline tõendama, et kõik, kes on kantud selle erakonna liikmetena registrisse, on liikmelisuse soovi avaldusega väljendanud. “Kuidagi automaatselt noortekogu liikmeid erakonna liikmeks üle kanda ei saa,” kinnitas Jõeorg-Jurtšenko.

Erakonnale võlgu

Kuivõrd Rahvaliidus ei olnud liikmemaks kohustuslik, siis EKREs on see kohustus kõigil liikmetel, kes ei ole taotlenud sellest vabastust. Aastane liikmemaks EKREs on 12 eurot. Seitsme aastaga on seda kogunenud ligemale 100 eurot. Kas parteisse eksinutelt hakatakse võlga välja nõudma?

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ei anna konkreetset vastust. Küll selgitab ta, et liikmemaksu väljanõudmine ei ole nende eesmärk. Erakonna põhikiri võimaldab näiteks üle nelja-aastase maksuvõlgnevuse korral erakonnast välja arvata, kuid seda praktikas ei tehta. “Me ei tee seda, sest liikmemaksuvõla puhul kaob inimesel võimalus osaleda erakonnasisestel valimistel, peame seda piisavaks motivaatoriks,” märkis ta. (PP)

Puudub ülevaade

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ei võta Rahvaliidu-aegseid liitumisi kommenteerida. Ta viitab, et praeguse erakonna juhtidel puudub igasugune ülevaade, kuidas käis liikmete vastuvõtt enne aastat 2012, ja suunab sellealaste küsimustega tollase juhtkonna poole.

Sama väitis EKRE volikogu esimees ja jurist Paul Puustusmaa. EKRE puhul olevat tegu sisuliselt uue erakonnaga, millele Rahvaliidu-aegne praktika on võõras teema. “EKRE juhtkonnal ei ole teada, kuidas oli formaalselt Rahvaliidu-aegse noortekoondise liikmete liikumine erakonda või vastupidi,” seletas Puustusmaa.

Siiski, tegemist on praeguste EKRE liikmetega ja seadus ütleb, et erakonnal, mille liikmena isik registris kuvatakse, on kohustus kontrollida oma nimekirja adekvaatsust. Olenemata sellest, kas liikmed on üle võetud ühinemise teel või ei.

Helme rõhutas, et ühtegi inimest nad vägisi kinni ei hoia. Kõigil, kes soovivad lahkuda, on selleks vaba voli. Erakond olevat ise samuti huvitatud aktiivsetest liikmetest, mitte surnud hingedest. “Kui keegi ei mäleta, et ta on kunagi liikmeks astunud, siis see ei ole erakonna probleem,” lajatas Helme konkreetselt.

Kuidas siis asjad Rahvaliidu aegu käisid?

Kunagised Rahvaliidu juhid ei mäleta tolleaegsetest tegemistest mõistagi suurt midagi. Küll viitavad nad sellele, et seadused pole selles vallas eriti muutunud ja täisealiseks saanud noorliikmetelt nõuti ilmselt uut avaldust.

Aprillist 2007 kuni novembrini 2008 (umbes sellel ajal need nimekirja kanded toimusid) erakonna esimees olnud Jaanus Marrandi ei mäleta nii vanu asju, aga on veendunud, et kõik pidi olema seaduslik.

Rahvaliidu noorteühenduse esimees oli aastail 2001–2004 Karel Rüütli. Tema ei osanud vastata küsimusele, kuidas on saanud noorliikmetest täisliikmed, kuid kinnitas, et need, kes astusid tol ajal noorteühendusse, ei astunud erakonna liikmeks, vaid noorliikme avaldusega toetajaliikmeks.

EKRE juhtkonnal ei ole teada, kuidas oli formaalselt Rahvaliidu-aegse noortekoondise liikmete liikumine erakonda või vastupidi.
Paul Puustusmaa

Rahvaliidu põhikirjas ei ole noorliikmetest eraldi juttu, küll on seal selgesti kirjas, et toetajaliikmeid ei kanta erakonna nimekirja.

2007. aasta aprillini erakonna peasekretär olnud Lea Kiivit julgeb kinnitada, et selle ajani, kui tema nimekirjadega tegeles, oli nimestikuga seonduv väga põhjalikult määratletud ja noorliikmed olid kindlasti eraldi. “Selle koha pealt, mida tegid need, kes pärast mind tulid, liikmete arvu suurendamiseks, mina vastutust ei võta,” teatas Kiivit.

2007. aasta aprillist erakonna peasekretär olnud Kajar Lember möönab samuti, et tõenäoliselt pidi olema noorliikme avaldusel mingi klausel, mis sätestas, et täisealiseks saanuna kantakse ta partei nimekirja. Niisama poleks saanud see juhtuda. Ka Lember ei suuda täpselt meenutada aastate eest toimunut.

EKRE on Eestis suuruselt kolmas erakond üle 8600 liikmega. Inimesi, kes ei tea ega oska EKREsse kuulumist kahtlustadagi, võib olla rohkemgi kui selle loo asjus tuvastatud. Juba sama kuupäevaga liikmeks arvatuid (05.11.2007) on äriregistri andmetel kolmapäevase seisuga 69, enamik neist samast aastakäigust mis selle artikli allikad.

Kuidas kontrollida enda erakonda kuuluvust?

Erakondlikku kuuluvust saab kontrollida äriregistri veebilehelt. Saab vaadata nii enda kui kaaskodanike parteilist kuuluvust.

Samas portaalis saab esitada ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu sisse logides erakonnast lahkumise avalduse.

Andmed: Pärnu Postimees