/nginx/o/2019/03/30/11909238t1hecc3.jpg)
Täna esitleti Manõja kultuuriseltsis raamatut "Inimese saar Manõja", mis on nagu entsüklopeedia selle kahe ruutkilomeetri suuruse laiu ajaloost ja inimestest. Homme tutvustatakse teost Kihnu muuseumis ja nädala pärast, 6. aprillil Pärnu päeval uue kunsti muuseumis.
Raamatu andis välja SA Kihnu Kultuuri Instituut ning see 250-leheküljeline fotorohke trükis on kolm aastat varem avaldatud ja Svea Aaviku koostatud kogumiku „Kuidas kihnlasõd Manõja vallutasid“ teine täiendatud trükk.
Veel trükilõhnalise raamatu „Inimese saar Manõja. Ühe pissikese suarõ elulugu“ väärtust suurendavad haruldased merekaardid, talude kaupa nende tekkeloo ja inimeste eluolu kirjeldused ning sugupuude hargnemised. Kihnukeelsed väljendid ja kohanimed, mille pani kohalikku õigekirja Külli Laos.
/nginx/o/2019/03/30/11909239t1he34a.jpg)
Sissejuhatava teksti kirjutas Kihnu kultuuri instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar, Kasõ talu peremees. Ta avaldab, kuidas lapselaps leidis Papina ninal tuletorni juurest kivimi, mille lapsesuu nimetas korsiiliks, kuid geoloogiaprofessor Rein Einasro selgitas, et see on ahelkorall, mis hakkas vormuma 450 miljonit aastat tagasi ehk ajal, mil Manija asus troopilises meres.
2003. aastast on Manija ehk Manõja koos Kihnu saarega kantud UNESCO vaimse ja kultuurilise maailmapärandi nimekirja. 1991. aastast moodustab Manija koos Anilaiuga maastikukaitseala.
Haldusreformi järel kuulub poolesaja elanikuga Manija saar Pärnu linna haldusalasse.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)