Saada vihje

Suurima Läänemere-äärse roovälja ääres töötab koprakaamera

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Matsalu rahvuspargis Penijõe kaldal kuhilpesa juures hakkas riigimetsa majandamise keskuse loodusblogi vahendusel tööle koprakaamera. Kobrast pesa tagant paistab kõige suurem Läänemere-äärne rooväli.
Matsalu rahvuspargis Penijõe kaldal kuhilpesa juures hakkas riigimetsa majandamise keskuse loodusblogi vahendusel tööle koprakaamera. Kobrast pesa tagant paistab kõige suurem Läänemere-äärne rooväli. Foto: Tiit Hunt

Matsalu rahvuspargis Penijõe kaldal kuhilpesa juures hakkas riigimetsa majandamise keskuse loodusblogi vahendusel tööle koprakaamera. Kobraste pesa tagant paistab kõige suurem Läänemere-äärne rooväli.

Neli haavatüve kaamerapildis on pandud selleks, et vaadata, kas ja kuna hakkavad koprad nende vastu huvi tundma.

Koprakaamera kogemus Saaremaal on näidanud, et piibrid ei suhtu tüvedesse külmalt ja varem või hiljem närivad need läbi. Haab ju peaks kobrastele väga hästi maitsema ja sellist maiuspala siin ei kasva, on vaid lepad ja kobraste nuditud pajud.

Matsalu rahvuspargis Penijõe kaldal kuhilpesa juures hakkas riigimetsa majandamise keskuse loodusblogi vahendusel tööle koprakaamera. Kobraste pesa tagant paistab kõige suurem Läänemere-äärne rooväli.
Matsalu rahvuspargis Penijõe kaldal kuhilpesa juures hakkas riigimetsa majandamise keskuse loodusblogi vahendusel tööle koprakaamera. Kobraste pesa tagant paistab kõige suurem Läänemere-äärne rooväli. Foto: Tiit Hunt

Kuhilpesa naabruses elab teinegi poolveeline loom – mink. Ohtrate ekskremetide järgi otsustades tegutseb ümbruskonnas mitu Ameerika naaritsat. Õhtuti on eetrisse on jõudnud ka šaakalite ulgu. Talvel nähti kuhilpesa kõrval ilvese jälgi.

Vee- ja metsalindude häälitsusi-laulu pakub kevad Penijõel küllaga, naerukajakate kisast on õhk praegu paks. Aeg-ajalt kostab roost hüübi madalat häält ja vahel kalameeste juttugi, sest särg on kudemisrändel piki jõge ülesvoolu.

Tagasi üles