Ajakirjanikud rääkisid raadios tindist ja liiklusest

Värskel tindil on endiselt oma kevademärgiline tähendus.

FOTO: Mailiis Ollino

Tre Raadio ja Pärnu Postimehe ühissaates “Aktuaalne Pärnumaal” arutlesid ajakirjanikud Regina Jaakson, Siiri Erala ja Kalev Vilgats pärnakate kalalembuse ja kevadise liikluse üle.

“Vanemad inimesed teavad rääkida, et sügaval nõukogude ajal arvestati Pärnus kevade tulekut selle järgi, kui üle linna laotus värske tindi praadimise iseloomulik lõhn. Kergelt värske kurgi hõnguline kevadkala ja päevalilleõli, milles seda perele küpsetati. Värskel tindil on endiselt oma kevademärgiline tähendus, sest kui paljud inimesed lähevad oma anumatega kaile, et osta otse kaluritelt värsket kevadtinti,” rääkis Vilgats.

Erala lisas: kevade tundemärk on seegi, et palju söögikohad pakuvad toite kohalikust kalast. Tint on kindlalt toitlustusasutuste menüüsse jõudnud. “Hommikul tööle sõites näen varaseid turulisi, kes tulevad juba kalakotikestega,” märkis Erala.

Ajakirjanikud meenutasid, et kohalikule kalatoidule on teinud reklaami lõppev kohalike maitsete aasta. Jaaksoni kiiruuring netis näitas, et Pärnu ja kalaga seostuvadki kunagine kalatoitude festival, maitsete aasta, romantiline rannatee ja söögikohtades pakutavad kalaroad.

“Kala on Pärnu suur pluss, kalapüük on elustiil ja 27. aprillil toimuv kalasadamate päev väärt käiku neisse sadamatesse,” leidsid ajakirjanikud üksmeelselt.

Liiklusest rääkides mindi tagasi nädala algul juhtunud ja inimelu nõudnud liiklusõnnetuse juurde.

Statistika näitab, et möödunud aastal juhtus liikluses kõige enam õnnetusi mais ja juulis, inimohvritega avariid toimusid juunis-juulis. “Pime aeg on möödas, aga juba aastaid valitseb suund, et lume kadudes sagenevad õnnetused,” ütles Erala.

Vilgats pakkus, et äkki on häda liiga heades suurtes teedes. “Seal, kus tee on transpordile läbimatu või raskesti läbitav, ei juhtu ka õnnetusi,” selgitas ta.

Jaakson eeldas, et kui inimesel on väiksem sõidukogemus, käitub ta ettevaatlikumalt. Teedel on abi vilkuvatest tabloodest, mis teavitavad sõiduoludest.

Erala tõdes, et autodel on aina enam kaameraid ja sensoreid, üha moodsamad pardaarvutid, mis annavad autojuhile kõikvõimalikest asjadest märku. Uutel masinatel ütleb võdin gaasipedaalis, et sõit on läinud liiga kiireks. Alkolukud ei lase enam, kilk peas, rooli istuda.

Ajakirjanike arvamus oli, et kui inimene ei hooli liikluses kihutades endast, siis mõelgu kaasliiklejatele, kelle turvalisuse ta ohtu seab.

Tagasi üles