Parun Peterburist pakub kontserdimajas galaõhtusööki

“Lucia di Lammermoori” peaproovis oli paigas minimalistlik, tumedates toonides lavakujundus, tõsine on ka tänapäevases võtmes lavastuse sisu. Foto: Ants Liigus

Eile algasid kontserdimajas Pärnu ooperipäevad Peterburi ooperiteatri etendusega “Lucia di Lammermoor”, täna toimub samas ooperigalaõhtu “Õhtusöök paruniga”.

Pidulikul õhtusöögil, mida juhib Mart Mikk, kõlavad armastatud numbrid Vene ja maailma ooperiklassikast.

Peterburi ooperiteatri praegune kodumaja, 19. sajandil ehitatud barokkelamu kuulus enne Oktoobrirevolutsiooni parun Sergei von Derviz’ile, pianistile ja kaunite kunstide patroonile, kelle kodus toimusid regulaarselt kontserdid ning teatrietendused. 2003. aastal, pärast 15 aastat kestnud loometööd ajutistel lavadel sai Peterburi ooperiteater omaaegse härrastemaja oma käsutusse ja galaõhtu on teatrirahva kummardus oma heale parunile-majavaimule.

Noored ja andekad Peterburist

Pärnu ooperipäevad toimuvad üheksandat korda, esimest korda oodatakse ooperisõpru Pärnusse talvisel ajal.

“Suvel jätkub rahvast Pärnusse alati, aga me ei tea, kas siia tullakse ooperi, päikese või mõlema pärast,” kommenteeris kontserdimaja direktor Marika Pärk. “2011. aastat planeerides tundus juuli põnevaid kultuurisündmusi tulvil olevat, veidi kartsime, et ooperipäevad võivad märkamatuks jääda. Katsetame nüüd, kas detsember või november võiks ooperipäevadeks samuti sobida.”

Pärgi sõnutsi kutsuti seekord külla Peterburi ooperiteater, kuna nad sobisid hästi Pärnu kontserdimaja lavale. Muusikud on harjunud väikese lavaga ning etendust Pärnusse tuues ei pidanud midagi kardinaalselt ringi tegema.

“Dekoratsioonid mahtusid meile kenasti ära ja laval jätkub ooperikoorile lahedalt ruumi,” lisas Pärk. “Kui ooperikooris oleks 100 inimest, tuleks neil ilmselt loosi tõmmata, kes Pärnusse sõidaks.”

Peterburi ooperiteatri asutas 1987. aastal Juri Aleksandrov, rahvusvaheliselt tunnustatud muusikateatri mõtestaja-lavastaja. Projektiteatrist välja kasvanud ooperiteatrit iseloomustab nooruslikkus: trupi liikmete keskmine vanus on 25 aastat, staaride kõrval on teatris palju otse konservatooriumist tulnud andekaid noori, kes endale nime teinud rahvusvahelistel konkurssidel.

Aleksandrovi sõnutsi tegutseb Peterburis kuus-seitse professionaalset muusikateatrit ja konkurents nende vahel on väga tugev. Mees nimetab ooperiteatrit ühest küljest autoriteatriks, mille looja ta on, teisalt loeb tähtsaks ansamblitööd. Muusikateatri repertuaari kuuluvad Vene ja Itaalia ooperiklassika ja ühe korra eksperimentaaltükid, kokku üle 30 lavastuse.

Eestis annab teater külalisetendusi esimest korda, Pärnusse tuli kollektiivist 100 inimest.

“Tahame publikule pakkuda nii kaunist muusikat kui võimalust kaasa mõelda,” rääkis Aleksandrov enne eilset lavastuse peaproovi. “Arvan, et ooperipublik vajab ühest küljest midagi meelelahutuslikku hea tuju tekitamiseks, teisalt tõsisemat ainest kaasamõtlemiseks.”

Gooti Lucia

Lavastaja meelest peaks rohkete alltekstidega “Lucia di Lammermoor” rahuldama isegi rafineeritud maitsega ooperigurmaanide ootused, galaõhtu aga sobib esmatutvuseks ooperimaailmaga. Nii ooperilavastus kui galakontserdi numbrid on vokaalselt keerulised ja nõuavad lauljatelt maksimumi.

Eile kontserdimajas ette kantud Gaetano Donizetti “Lucia di Lammermoori” libreto põhineb Walter Scotti romaani “Lammermooride mõrsja” ainetel.

Peterburi ooperiteater pakkus Eesti publikule oma tõlgenduse kaunitest meloodiatest kantud, saatuslikke peresuhteid lahkavast ooperist. Peategelane Lucia põgeneb kontoritöö ja rikka perekonna silmakirjalike inimsuhete eest ning leiab väljapääsu gooti subkultuuris. Järgnev pettus, pealesunnitud abielu, vihkamine ja hullus viivad kaoseni, mis hukutab kolm elu.

Aleksandrovi jutu järgi püüdis ta lavastades ajalugu tõlkida tänapäeva keelde ja kirjutada oma lugu, kuna isiksuste vägivallaga alla surumine ja neidude mehelepanek majanduslikku või poliitilist kasu silmas pidades on igavesed teemad.

“Tahtsin uurida, mis noortega toimub,” seletas Aleksandrov oma lavastuse tagamaid. “Noored ja nende intellektuaalne arendamine ei huvita tänapäeval suurt kedagi, poistel on valida, kas tegelda spordiga või hulkuda tänavatel. Noored põgenevad isegi korralikest rikastest peredest, kogunevad kangialustes. Gootilik subkultuur väljendab samuti isiksuse vastupanu üldistele silmakirjalikele normidele, sellepärast tõin selle teema lavastsusse.”