Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
Lääneranna vallas on õitsele puhkenud kaunis kuldking, mida loetakse Eesti üheks ilusamaks käpaliseks.
Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) õied on kuni kuue sentimeetri suurused ja ainulaadse kujuga: sidrunkollane kingakujuline huul on ääristatud pikkade punakaspruunide “paeltega”. Kuldkinga puhul paistavad silma veel suured kollakasrohelised lehed, millel on sügavasti sissevajutatud kaarjad rood.
Kuldking õitseb mai lõpust juuni keskpaigani, külma kevade korral kauemgi ja eelkõige kohtab teda salumetsas, puisniidul ja kadastikus, samuti loo- ja laanemetsas. Kuigi liik on levinud kõikjal Eestis, on suurem tõenäosus teda näha Lääne-Eestis ja saartel. Kauni kuldkinga üks peamisi kasvukohti Eestis asub Lääneranna vallas.
Kaunis kuldking on looduskaitse all, mistõttu noppida teda ei tohi.
Matsalu looduskaitsealal võib õitsemas leida ka halli käppa, mis samuti on kaitsealune taim.
/nginx/o/2019/05/30/12214336t1hfac0.jpg)
Hall käpp (Orchis militaris) on saanud nime õite värvuse järgi. Tema õied on välisküljelt veidi hallikasroosad. Siseküljelt on need rohkem lillakad ja sageli tumedate triipudega. Kaugemalt vaadates paistavad halli käpa õisikud sinakaslillad nagu paljude muude meie käpaliste õisikud.
Halli käpa ladinakeelne liiginimi “militaris” on moodustatud tema õit silmas pidades. See sõna viitab sõjakusele. Kui uurida halli käpa õit hoolega, näeb, et selle ülemised kattelehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad teiste õieosade kohale kiivritaolise katte. Õis paistab seetõttu sõjamehena, kellel on kiiver peas, kuid näokate üles tõstetud.
Hall käpp on käpa perekonna liikidest Eestis kõige laiemalt levinud.
/nginx/o/2019/05/30/12214337t1hf793.jpg)
