/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2019/07/03/12322491t1hc1dc.jpg)
Eile õhtul võis Pärnumaal Lääneranna vallas Matsalu lahel näha vesipüksi.
Video: Matsalu lahel tuhises vesipüks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Video vesipüksist saatis Facebooki gruppi Ohtlikud ilmanähtused Eestis Andra-Liis Junker.
Vesipüks jõudis hiljem ka rannikule, aga see osa videost puudub. Maismaa kohal nimetatakse vesipüksiga analoogset nähtust maapüksiks. Pealtnägija sõnutsi kahjustas see maabumise ajal mõnda puud.
Vesipüks tekib, kui jahedam õhumass satub äkitselt tunduvalt soojema merevee kohale. Vesipüksina nähtav pikk ja ümar londitaoline moodustis on silinderjas pilv. Kuna õhu pöörlemisel rõhk langeb, siis tekib veeauru kondenseerumine ja näemegi lehterpilve teket, mis võib lõpuks jõuda veepinnani välja.
Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka Väinamerel, Liivi lahel ja Soome lahel. Vesipüksihooaeg on augustis-septembris, kui vesi on soe, aga kohale võivad jõuda üpris külmad õhumassid. Mõnikord võivad tekkida vesipüksiseeriad – mitu vesipüksi korraga või üksteise järel.