Saada vihje

Pärnus on iga viies töötaja passiivne suitsetaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maailma suurim tubakatootja on teada andnud, et peagi lõpetavad nad sigarettide tootmise.
Maailma suurim tubakatootja on teada andnud, et peagi lõpetavad nad sigarettide tootmise. Foto: Erik Prozes

Pidevalt puutub töökohal tubakasuitsuga kokku iga kolmas töötaja, selgub 1500 töövõtja seas korraldatud üle-eestilisest uuringust. Ootamatult joonistub välja, et passiivseid suitsetajaid ehk neid töötajaid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku kolleegide tõttu, leidub rohkemgi kui ise tööl suitsetajaid.

Tööportaali CVKeskus.ee korraldatud uuringust selgub, et tubakasuitsuga puutub Eestis sageli (vähemalt paar korda nädalas) kokku 35 protsenti töötajaist. 17 protsenti töökohal tubakavinega kokkupuutujaist suitsetavad ise samuti ja 18 protsenti on passiivsed suitsetajad, kes peavad tubakasuitsu pidevalt taluma tossutavate kolleegide tõttu.

Pärnus on passiivsete suitsetajate hulk suuremgi kui Tallinnas ja Tartus.

“Tallinna, Tartu ja Pärnu võrdluses tuleb Pärnus töötajatel enim kolleegide tõttu tubakasuitsu taluda. Nimelt leidis iga viies Pärnu vastanu (20 protsenti), et puutub tubakasuitsuga regulaarselt kokku suitsetavate kolleegide tõttu. Tallinnas oli see näitaja 18 ja Tartus 17 protsenti,” märkis uuringu tellinud ettevõtte turundusjuht Henry Auväärt.

Enim leidub passiivseid suitsetajaid tööstuses ja tootmises (23 protsenti vastanuist), klienditeeninduses ning mehaanika- ja tehnikasektoris – mõlemas 21 protsenti. Kõige vähem on passiivseid suitsetajaid infotehnoloogia sektoris, kus kolleegide tõttu puutub alatasa tubakasuitsuga kokku seitse protsenti vastanutest.

Samuti toob uuring esile väga suure erinevuse meeste ja naiste vahel. Nimelt viibib pea iga teine mees (46 protsenti) sageli tubakasuitsu keskel. Naiste konkreetne näitaja on tunduvalt madalam: 27 protsenti. Erinevused statistikas tulenevad sellest, et meeste seas on kaks korda enam neid, kes ise tööl suitsetavad.

Uuringu autorid soovitavad tööandjail kehtestada senisest karmimad piirangud, mis vähendaksid passiivsete suitsetajate arvu ja aitaksid töötajatel tervemana püsida. Eestis korraldatud uuringus märkis kõigest kaks protsenti ehitussektori töötajatest, et neil on tööl suitsetada keelatud.

Tubakainfo veebilehel märgitud info alusel hingavad kõik, kes viibivad suitsetajaga samas ruumis või tema lähedal, sisse samu ohtlikke kemikaale kui suitsetaja. Passiivse suitsetamise riskidena on nimetatud astma, kopsuvähi, infarkti teket ja paljusid muid terviseprobleeme.

Tagasi üles