Tööinspektsioon kutsub filmiseminarile arutlema välismaal töötamise üle

Dokumentaalfilm “Marina” pälvis eelmisel aastal pälvis Leipzigi dokumentaalfilmide festivalil parima tööteemalise filmi preemia. Foto: promo

Järgmisel neljapäeval linastub Pärnu Apollo kinos dokumentaalfilm, mis räägib loo välismaal töötamisest. Filmile järgneb tööinspektsiooni ja sotsiaalkindlustusameti eestvõttel arutelu, mis keskendub välismaale tööleläinute kui kojujäänute probleemidele.

Pärnus linastuv dokk “Marina” pälvis eelmisel aastal pälvis Leipzigi dokumentaalfilmide festivalil parima tööteemalise filmi preemia. Enne ja pärast filmi avab probleemset teemat lähemalt riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo.

Filmipärastlõuna on tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine. Täpsemat teavet leiab tööinspektsiooni veebilehelt.

“Me räägime tänapäeva ühiskonnas palju märkamisest, pöörates tähelepanu eri probleemidele ja abivajajatele. Inimkaubandus üldiselt, sealhulgas tööalane ja seksuaalne ekspluateerimine, ei ole meie ühiskonna nähtamatu osa, vaid kahjuks tänapäeva reaalsus,” ütles sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvrite nõustamise teenuse juht Sirle Blumberg. “Need, kes otsustavad oma lugu jagada, on imetlusväärsed ning see annab teistele võimaluse mõtiskleda ja mõista, märgata.”

Tänavu on sotsiaalkindlustusamet tuvastanud 31 välismaalasest kannatanut, peamiselt seksuaalse ärakasutamise ohvrit. Ühtlasi märkis amet, et praeguse seisuga on Eestist saanud inimkaubanduse sihtriik. Üha jõudsamalt suureneb tegevus tööturul, eelkõige ehitus-, tööstus- ja puhastusteeninduse sektoris. Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinil 660 7320 on sel aastal helistanud 466 inimest, kellest 76 puhul on olnud tööalase ärakasutamise kahtlus.

Riisalo sõnade kohaselt ei ole töö võõrsil alati halb. “Võimalus end oma erialal arendada, keelt omandada, kogemusi saada on ju igati teretulnud,“ loetles ta.

“Kuid risk jääda hammasrataste vahele ja olla koheldud kehvemini kui sihtriigi põliselanikud on alati olemas. Veel hullem: eksisteerib võimalus inimkaubanduse ohvriks langeda. Igal juhul jäävad koju maha lähedased, lapsed, vanemad, abikaasad või elukaaslased ja kannatada saab suhtlus lähedastega,” nentis Riisalo. “Kui täiskasvanud suudavad olukorda ratsionaalselt hinnata ja toime tulla, siis laste puhul on oluline nii emotsionaalne side kui ka õiguslikud aspektid ja vanema kui seadusliku esindaja roll lapse asjades. Kui aga inimkaubanduse ohvrina katkeb side lähedaste ja lastega, on mahajääjate olukord eriti keeruline.”