/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2019/10/24/12682286t1hf00b.jpg)
Oktoobris möödus aasta Sindi paisu lammutustööde alustamisest. Praeguseks on langenud paisu kohal elujõus kärestik, millest saavad rõõmu tunda nii kalad, kohalikud kui ka külalised.
Video! Aasta Sindi paisu langemisest: elujõus kärestik ja naasvad kalad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Aasta tagasi kogunes poollammutatud paisu juurde paarsada inimest, kellele lubasime, et aasta pärast on vaatepilt sootuks teine,” meenutas keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. “Nüüd on pilt selline, nagu arvatavasti võis olla umbes 200 aastat tagasi: sügiseses suurvees mäslev kärestik, mille voolus liiguvad kalad täpselt nii, nagu nad soovivad.”
Keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et aastakümneid tulutult seisnud paisu lammutamine on toonud juba oodatud tulemusi. “Teadlaste hinnangul ja kalurite kogemuste põhjal on üha enam kalu nähtud jõelõikudes, kuhu nad varem ei pääsenud,” ütles minister. Ta lisas, et ehitustöödest tingitud vaatepilt ei pruugi olla praegu maaliline, kuid tööd kestavad veel umbes aasta.
Paisu lammutamine tõi kaasa ajutisi ebamugavusi, seda ennekõike kohalikele elanikele, kes kaotasid lammutustööde käigus kaevuvee. “Kinnitan, et kõik mõjutatud majapidamised saavad endale projekti kulul uue kaevu. 28 kaevu on juba valmis, ülejäänud kümne asjus on kokkulepped tehtud ja needki saavad peagi rajatud,” ütles keskkonnaminister ja lisas, et üldiselt on kohalikud uude olukorda suhtunud soosivalt. “Tuntakse heameelt uue väliujula ja kärestiku üle, seda on kuulda nii Sindi ja lähikaudsete elanike kui ka kaugemalt tulnute suust.”
Projektijuht Tammur märkis, et kärestikku käiakse uudistamas, aga igal nädalavahetusel on jõel süsta- ja kanuusõitjadki.
Kudema suunduvaid lõhesid pildile jäädvustada ei ole kahjuks õnnestunud, kuid ehitajad ja kalurid, kes siin päevast päeva platsis, on ülesvoolu rühkivaid lõhesid näinud korduvalt.
Külli Tammur
Projekti järel paraneb inimeste ligipääs jõele: varem võsastunud kallasraja asemele tekivad jalgteed, mida mööda liikuda on igaühele jõukohane.
Mullu septembris alanud ja järgmise aasta lõpuni kestvate ehitustööde käigus lammutati pais, taastati sintlaste väliujula ja rajatakse kärestik. Viimasest on pool praeguseks valmis, teist poolt rajab keskkonnaagentuuri lepingupartner AS GRK Infra praegu suurveega võidu joostes. Kärestiku valmimise järel rajatakse paisu vanast asukohast allavoolu kudealad, tehakse lõplik kaldaalade planeerimine, rajatakse haljastus ja korrastatakse kogu ehitusala.
“Suvine madalvesi ja teist aastat järjest väga sademevaene suvi tekitas inimestes kartust, et ühes paisuga kaotati Pärnu jõgi. Kahjuks või õnneks ei ole inimesel sellist võimu, et jõe veehulka tekitada või kaotada,” selgitas Tammur, kelle sõnutsi on äsja tehtud piltidelt näha, te Pärnu jõgi on täpselt niisama veerohke ja võimas, nagu see on alati olnud.
“Kudema suunduvaid lõhesid pildile jäädvustada ei ole kahjuks õnnestunud, kuid ehitajad ja kalurid, kes siin päevast päeva platsis, on ülesvoolu rühkivaid lõhesid näinud korduvalt,” lausus Tammur. Kevadel kihas kogu töömaa ümbrus kuderändel vimbadest.
Sindi pais asus Pärnu jõe suudmest 14 kilomeetri kaugusel, olles vee-elustikule ületamatu ja blokeerides rändel kaladele 90 protsenti Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest. Olukord lahendatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi abil.
Sindi paisu avamine kalade rändeks on üks osa toetatavast projektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mida riik keskkonnaagentuuri eestvedamisel ellu viib.