/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/07/12856545t1ha304.jpg)
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi tuli kinnisvara omanikel tänavu 1. jaanuariks korrastada ehitisregistri andmed ehk kanda kõik üle 20ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned ehitisregistrisse.
Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada
Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Niguli sõnutsi ei tähenda tärmini möödumine seda, et ehitisregistrisse seni veel kandmata hoonete andmeid enam korrastada ei saaks või asuks omavalitsus registrisse kandmata hoonete omanikke karistama.
“Kõik kinnisvara omanikud, kes 1. jaanuariks ei jõudnud oma kinnistul asuvaid ehitisi ehitisregistrisse kanda, saavad seda endiselt teha, sest neid hooneid, mille kohta andmed on puudulikud, leidub veel üksjagu,” ütles Nigul.
Riigi aadressiandmete süsteemi info kontrollimise ja korrastamise käigus on ilmnenud, et Pärnus asuvad puudulike teabega hooned enamjaolt osavaldades. Keskuslinnas leiab ehitisregistrisse kandmata ehitisi harvem.
Oma kinnistul asuvate ehitiste andmeid saab igaüks ise kontrollida ehitisregistri kodulehel.
Üle tasub vaadata hoonete nõukogudeaegsed hooneregistri dokumendid ja kontrollida, kas need on ikka ehitisregistrisse üle kantud.
Kui andmed vajavad korrastamist, tuleb pöörduda kodulähedase osavallakeskuse järelevalveinseneri-menetleja või linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse poole.
Hoonete ehitisregistrisse kandmine ja korrektne dokumentatsioon on vajalik eelkõige kinnisvaraomanikule endale.
“Kinnisvara dokumentatsiooni kontrollivad pangad siis, kui inimene soovib näiteks kinnisvara tagatisel või kinnisvara ostuks laenu võtta. Ehitiste seaduslikkus on oluline ka kindlustusfirmadele,” selgitas Nigul.
Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress.