/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2020/01/25/12895298t1h0160.jpg)
Uut tüüpi koroonaviiruse levikuga seoses soovitab terviseamet kaaluda vajadust reisida nendesse Hiina piirkondadesse, kus haigus on laialt levinud ja kehtestatud karantiin.
Terviseamet soovitab uue koroonaviiruse tõttu reisiplaanid üle vaadata
„On selge, et tänapäeva reisilembene maailm aitab viirustelgi kiiremini ühest riigist teise levida. Seega oli koroonaviiruse jõudmine Euroopasse oodatav,“ ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai pressiteate vahendusel.
Kadai sõnul on lähiajal tõenäoline 2019-nCOV üksikjuhtumite avastamine veel mitmes riigis. Euroopa riikide nakkushaiguste seiresüsteem on aga heal tasemel ja haiguse laialdase leviku tõenäosus meie Vanas Maailmas madal.
„Viiruse jõudmine Prantsusmaale ei muuda meie Euroopa-siseseid reisisoovitusi. Nakatumise vältimiseks ja viiruse leviku peatamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieeninõudeid ehk ennekõike pesta korralikult käsi. Mis tahes hingamisteede nakkusi aitab vältida haigestunud inimesega kokkupuutest hoidumine,“ selgitas Kadai.
Hiinas tasub kindlasti hoiduda eluslinde ja -loomi müüvate turgude külastamisest, kontaktist loomade-lindude ja nende eritistega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jälgida ja selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse korral arstiga ühendust võtta ja teavitada reisist Wuhani või selle lähipiirkonda.
Praeguseks on laboratoorselt kinnitatud 1350 haigusjuhtu ja Hiinas on surnud 41 inimest.
Uut tüüpi koroonaviiruse üksikjuhtumeid on avastatud Jaapanis, Hong Kongis, Macaus, Lõuna-Koreas, Singapuris, Vietnamis, Nepalis, Malaisias, Prantsusmaal, Ühendriikides ja Austraalias. Enamiku juhtumite puhul on haigestunu vahetult olnud Hiinas. Haiguse levik inimeselt inimesele on leidnud kinnitust ja Euroopa riikidel soovitatakse haiguse leviku tõkestamiseks võtta kasutusele kõik nakkuste ennetuse meetmed.
Kõnealune nakkus sai alguse Wuhani linnast elusloomade ja mereandide turult. Haigestunutel tekkis palavik, hingeldus ja kopsupõletik.
Koroonaviirus avastati eelmise sajandi 60. aastatel. See suudab nakatada nii inimesi kui loomi ja linde. Viirus tungib organismi hingamisteede ja seedetrakti limaskesta rakkudesse, levides nii õhu kaudu piisknakkusena kui fekaaloraalselt. Tuntud koroonaviiruse tüübid nagu beetaviirused HCoV-OC43, HCoV-HKU1 ja alfaviirus HCoV-229E põhjustavad nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustele omaseid sümptomeid kui raskeid kopsuvaevusi, ohustades eelkõige vanureid ja väikelapsi.