Pärnu ootab maaperedelt eluolu parandamise taotlusi

Riigis välja kuulutatud eriolukord ei muuda hajaasustuse programmis osaleda soovivatele peredele seatud tingimusi. Foto: Sille Annuk

Riigis välja kuulutatud eriolukord ei muuda hajaasustuse programmis osaleda soovivatele peredele seatud tingimusi ja toetuste vastuvõtt lõpeb Pärnu linnas nagu esialgu plaanitud ehk 17. aprillil.

Linnavalitsuse teatel tähendab see, et need hajaasustusega piirkondades elavad Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavalla pered, kes soovivad oma majapidamise joogiveevarustust uuendada, kaevu puhastusseadme paigaldada, kanalisatsioonisüsteemi rajada, aasta läbi toimivat juurdepääsuteed ehitada või autonoomset elektrisüsteemi paigaldada, on endiselt oodatud Pärnu linnavalitsuselt toetust küsima.

Toetust saab majapidamise kohta kuni 6500 eurot, millele lisandub vähemalt 33 protsendine oma- ja kaasfinantseering. Kui taotleja on aastatel 2015–2019 hajaasustuse programmist juba raha saanud, arvestatakse varasem summa toetuse piirmäära sisse.

Füüsilisest isikust taotlejad ja kaastaotlejad olema tänavu 1. jaanuarist katkematult sisse kirjutatud hajaasustusega maapiirkonnas asuvasse majapidamisse, mille elutingimusi soovitakse parandada. Taotlejal ei tohi olla ajatamata riigimaksuvõlga. Avalduse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema omavalitsuses kinnitatud. Kavandatavad tööd tuleb lõpetada 31. oktoobriks 2021. aastal.

Osavaldades ananvad taotlejaile abi ja nõu projektijuhid: Paikusel Martin Hollas, Audrus Peeter Viik ja Tõstamaal Alo Tomson.

Kuna eriolukorra tõttu on terviseameti laborid ja veeproovi vastuvõtupunktid kogu Eestis 16.–29. märtsini suletud, on kodanikel tekkinud küsimusi veeanalüüside võtmise kohta.

Pärnumaal võttis enne veeproove AS Pärnu Vesi. Praegu teeb seda keskkonnauuringute keskus.

Veeanalüüside võtmine puudutab veesüsteemide projekte, mille puhul kaev on olemas, ent vee kvaliteet halb, ja neid projekte, kus kaevu juurde soovitakse rajada veetorustik, paigaldada pump või muud.

Paikuse projektijuhi kinnitusel võetakse taotlus vastu ka siis, kui sellele pole lisatud veeanalüüsi.

„Oluline on, et hindamiskomisjoni kokkutuleku ajaks ehk mai teiseks pooleks oleks veeanalüüs esitatud. Projekti abikõlbliku kuluna saab arvestada kuni kahe aasta vanust analüüsi. Need taotlejad, kes eelmisel aastal toetust taotlesid, aga toetust ei saanud, võivad esitada mullu tehtud veeanalüüsi,“ rääkis Hollas.

Osavallakeskuste projektijuhid on abiks neilegi, kel puudub taotluse digiallkirjaga esitamise võimalus, kes ei saa dokumente printida või kellel ei ole arvutit või internetiühendust.

„Abistame neid taotlejaid ja püüame toimetada prinditud taotlusvormid abivajajani kas sugulaste, naabrite või valla töötajate abiga. Juhendame taotluse täitmist telefoni teel. Juba allkirjastatud paberkandjal taotluse saab toimetada ka osavallakeskuse postkasti,“ selgitas Hollas.

Kui osutub vajalikuks külastada majapidamist, et tutvuda kohapeal täpse olukorraga, siis seda tehakse pärast eriolukorra lõppemist mais.

Eelmisel aastal toetati Pärnu osavaldades 60 pere elutingimuste parandamist, milleks kulus 189 605 eurot. Riik toetas peresid 88 220 euroga, linn lisas 101 385 eurot. Hajaasustuse programmi tingimuste järgi pidi omavalitsus juurde panema niisama palju raha kui riik, kuid Pärnu linnavalitsus otsustas oma elanikke toetada suurema summaga.