Rail Baltic Estonia tehnilise juhi Anvar Salometsa sõnutsi peaks Rail Balticu kiiraudteeks vajalik maa jõudma riigi omandusse 2022. aastaks.
Rail Balticu maade omandamine kestab Eestis 2022. aastani
Salometsa jutu järgi käib maa omandamine kõigis kolmes maakonnas, mida raudtee läbib, ja kokku on lepitud 110 maaomanikuga: 73 protsenti maatükke ostetakse omanike soovil, 16 protsendi puhul tehakse maakorraldus ja 11 protsendi puhul vahetatakse kinnisasju.
“Maatükke on mõistlik osta seal, kus on raudteekoridor või sellega kaasuva taristu täpne asukoht paigas. Projekteerimine käib ja mida konkreetsemaks teekoridor muutub, seda laiemaks läheb omanike ring, kellega läbirääkimisi peame. Me ei osta maad ehku peale kokku,” rääkis Salomets pressiteate vahendusel.
“Osa maaomanikeni jõuame alles järgmisel või ülejärgmisel aastal, plaani kohaselt peaks vajalik maa jõudma riigi omandusse 2022. aastaks,” selgitas Salomets. “Praegu omandatakse maid, mis asuvad seal, kus teekoridor on paigas või kuhu on planeeritud suured kohtobjektid, näiteks viaduktid ja ökoduktid, mille ehitamisega plaanitakse paari lähiaasta jooksul algust teha.”
Raudtee puudutab Rail Baltic Estonia praeguse plaani kohaselt Eestis 911 maaüksust, millest eraomanikele kuulub 651 ja kohalikele omavalitsustele 78. Ülejäänud 182 on juba riigi omandis. Need numbrid võivad ajaga muutuda. Enamik ostetavaid kinnistuid on maatulundusmaa sihtotstarbega ja asuvad hajaasustuspiirkonnas.
“Maa-amet on praeguseks kokku leppinud 110 maaomanikuga, lepingud on sõlmitud neist üle 40ga,” märkis maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal. “Läbirääkimiste käigus kuulatakse omanike soove, näiteks võib läbi rääkida vahetusmaa asukoha, metsaraie ja saagikoristuse aja üle.”
Praegu käivad läbirääkimised Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna vallas, Pärnumaal Põhja-Pärnumaa ja Tori vallas ning Harjumaal Saku vallas. Lätis ja Leedus ollakse Eestiga samamoodi raudtee põhiprojekteerimise faasis, samuti on alustatud või alustatakse peagi esimeste objektide ehitusega.