Videosild, e-päevikud ja enesekontroll – spordiklubide kaugtreeningud panevad proovile nii juhendajad kui sportlased
16. aprill 2020, 15:47
Pärnu linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistus korraldas linna spordiklubide seas ankeetküsitluse, et saada ülevaade nende toimetulekust eriolukorras. Kümnele küsimusele vastas 25 Pärnus tegutsevat spordiklubi.
Uuringust ilmnes, et klubide hakkamasaamine ja e-treeningutele üleminek erineb väga, sõltudes alast, treeninguspetsiifikast ning treenerite ja hoolealuste valmisolekust.
Küsimusele, mis on kaugtreeningute puhul kõige keerulisem, vastanuist tõdes nii mõnigi, et eriti raske on kaugelt juhendada just nooremaid lapsi. “Erialast treeningut ei saa anda, kuid üldvastupidavuse treeningu tegemine nõuab suurt enesedistsipliini ja -sundi, mis nooremale eale on keerukas,” nentis üks vastanuid.
Mitu treenerit tõid esile, et lapsed ja noored ei suuda ennast küllalt palju motiveerida ega ise, treeneri otsese juhendamiseta toime tulla.
Vahetu tagasiside ja kontrolli puudumine on klubide hinnangul e-treeningute kõige suurem miinus.
“Ühistreeningute ajal nägin kohe, kuidas ette antud koormus ühele või teisele mõjub. Nüüd tuleb leppida selle tagasisidega, mida sportlane iga treeningu järel annab. Keeruline on muidugi ka see, et kuna puuduvad väga paljud treeninguvahendid ja -tingimused, tuleb suur osa harjutusi ja tegevust asendada,” andis üks treenereid tagasisidet.
Sisealade trennidele seab piirangud ruum: kodus on avarat liikumisruumi nõudvate spordialadega tegelda paljudel juhtudel võimatu. Paarisalade või spetsiifilist spordivarustust eeldavate aladega tegelemiseks ei ole praegu üldse häid alternatiive.
Väga paljud lapsevanemad on muutunud sportlikult aktiivsemaks ja kaasavad lapsi. Loodetavasti lastevanemate füüsiline aktiivsus püsib kõrge ka pärast kriisi.
Paljudele treeneritele on nüüd igapäevane töömeetod videokõne ainus viis jälgida juhendatavaid ette antud kava või harjutuste sooritamisel ja anda vahetut tagasisidet.
Kuid kaugtreeningute puhul on ilmnenud üht-teist headki.
“Väga paljud lapsevanemad on muutunud sportlikult aktiivsemaks ja kaasavad lapsi. Loodetavasti lastevanemate füüsiline aktiivsus püsib kõrge ka pärast kriisi,” seisis ühe klubi vastuses.
Nii mõnigi spordiklubi usub, et lapsed, kes harjutavad kodus üksi, oskavad hiljem treeneri juhendamisel treenimist rohkem hinnata. Sportlased on õppinud end paremini tundma ja innustama ning oma tegevust analüüsima.
“Käes on eneseleidmise aeg,” arvas üks treenereid. “Olen teinud online-treeningupäevikud, mida sportlased pärast igat treeningut täidavad. Sellega on paranenud sportlaste analüüsivõime.”
“Treeningupäeviku täitmine on muutunud kohustuslikuks ja iseseisev trenn muutub tavapäraseks. See annab hea eelduse, et noored hoiavad ennast ise vormis ka tulevikus,” seisis teise treeneri vastuses.
Leiti, et paranenud on suhtlus treenerite ja perede vahel. Nii mõnigi klubi oli seda meelt, et e-treeningute andmine on ergutanud juhendajaid loovalt mõtlema.
Ankeetküsitlus võttis luubi alla Pärnu spordiklubide majandusliku toimetuleku ja klubide ootusedki.
Pärnu abilinnapea Varje Tipp tunnustas kohalikke klubisid raske olukorraga kohanemisel. “On hea meel tõdeda, et enamik spordiklubisid on suutnud eriolukorras oma tegevuse võimaluste piires ümber organiseerida: kasutusele on võetud distantstreeningud ja kulutusi on vähendatud,” kiitis Tipp.
Abilinnapea sõnutsi on spordikoolid ja -klubid e-treeninguid andes üldhariduskoolidega võrreldes mõnevõrra keerulisemas seisus, kuna paljudele vanematele on esmatähtis laste kohustuslik õpe.
“Kuid seda enam on Pärnu linnavalitsusele oluline, et ka huvitegevust ja -haridust pakkuvate klubide tegevus jätkuks, nende motivatsioon säiliks ning tavaolukorda naastes taastuksid varasemas mahus treeningvõimalused,” märkis Tipp ja lisas, et linnavalitsus ei ole sel aastal spordiklubidele eraldatud tegevustoetustes muudatusi planeerinud.
Küsitluse kokkuvõtte leiab linna kodulehelt.