/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2020/05/10/13094169t1hc89c.jpg)
Maapiirkondades on pered harilikult suuremad ja linnades sünnib lapsi vähem. Statistikaameti andmete põhjal on sündimus suurem Tartu ja Harju maakonnas, seda ilma suurlinnadeta. Pärnumaal sündis beebisid naise kohta riigi keskmisel tasemel.
Pärnumaa emad on sündimusnäitajate poolest Eesti keskmised
Statistikaameti juhtivanalüütiku Alis Tammuri jutu järgi tuli kõige rohkem lapsi naise kohta ilmale tunamullu Tartumaal, kui arvutada maha Tartu linnas sündinud lapsed. Järgneb Harjumaa ilma Tallinnata.
“Võib järeldada, et suurlinnad tõmbavad nii töövõimaluste kui ka lasteaedade ja koolidega. Laste elukeskkonna pärast liigutakse aga elama linnakeskusest veidi kaugemale,” ütles Tammur ja lisas, et keskmiselt said kõige vähem lapsi Tallinna naised.
Pealinn on teistest maakondadest ja linnadest pikalt maas: kui summaarne sündimuskordaja Eestis on 1,7 ja Tartumaal koguni 2,3 last naise kohta, siis Tallinna tase jäi 1,4 juurde. Madala sündimusega paistavad silma Tartu linn ning Hiiu- ja Jõgeva maakondki. Pärnumaa vastav näitaja on 1,7.
/nginx/o/2020/05/10/13094168t1h5e23.jpg)
“Nende näitajate pealt ei saa siiski järeldada, et Eesti sündimus on madal inimeste suurematesse linnadesse koondumise tõttu,” selgitas Tammur. Soov elada rahulikumas piirkonnas, oma majas ja saada rohkem lapsi, paneb inimesed elukohta otsides linnast kaugemale vaatama.
“Ehkki kõikjal elab inimesi, kes tahavad ja saavad lapsi, on neid linnas lihtsalt keskmisest vähem. See on oluline teadmine, mis võib tähendada sedagi, et elukoht, mida pere saab endale lubada, seab piirid pere suurusele,” täpsustas statistikaameti analüütik.
Summaarne sündimuskordaja on keskmine elusalt sündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad.