Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
Toonekured lendavad nagu käsu peale Surju küla taga ligemale kolme hektari suurusele heinapõllule, kus võilillekollane silokombain neelab vaalud endasse ja laseb rohelise massi kõrvalsõitva traktori kärusse. Esimese niitega alustamise pilt on tavaline, kuid igal kevadel ometi uus.
“Silotegemine algab kuidas kuskil, Eesti ilmastik on ju nii erinev,” möönab OÜ Surju PMi juhatuse liige Marek Aron, kes põlluserval jälgib justkui näitusepildilt silovarumise masinate liikumist. “Meie saime alustada 1. juunil ja ilm on nagu tellitud: ei ole päikest ja tuul on paras.”
