Ulukiga kokkupõrgete arv kasvab jõudsalt

PZU andmetel on viimase aasta jooksul ligikaudu 75 protsenti metsloomadega juhtunud õnnetustest seotud kitsedega. Foto: Elmo Riig

Eesti Liikluskindlustuse fondi (LKF) statistika põhjal on metsloomadega kokkupõrgete arv kasvanud viimase kolme aastaga kolmandiku võrra ja kaskokindlustuse juhtumite kogukahju suurenenud 38 protsenti. Enim juhtub ulukiõnnetusi Harju-, Tartu- ja Pärnumaal.

LKFi teatal põrkas sõiduk mullu ulukiga kokku 4800 juhul, mille puhul kaskokindlustuse ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse kogukahju ulatus 11,2 miljoni euroni. Võrdluseks: 2017. aastal oli 3600 kaskokindlustuse juhtumit kogukahjuga 8,1 miljonit eurot.

LKFi tegevjuht Mart Jesse tuletas meelde, et kevadest on metsloomad elavnenud, seepärast tuleb autojuhtidel tähelepanelik olla. “Metsloomaga kokkupõrgete kogukahju 11,2 miljonit moodustas mullu 13 protsenti kaskokindlustuse väljamaksetest. Ühiskonna kulu tervikuna on aga suurem, sest see number kätkeb üksnes sõidukeid, millel on vabatahtlik kindlustuskaitse,” ütles Jesse.

Mullu hüvitasid kindlustusandjad kaskokindlustuse raames 83,5 miljonit eurot. (Kaskokindlustus on auto, muu sõiduki või haagise vabatahtlik kindlustus, mis hüvitab sõiduki kahju, näiteks plekimõlkimise, klaasikahju, varguse ja tormikahju.)

“Metsloomadega seotud liikluskindlustusjuhtumeid oli möödunud aastal üheksa. Need puudutasid peamiselt õnnetusi, kus ulukiga kokkupõrke tagajärjel sai inimene viga,” selgitas Jesse.

Harvad ei ole juhtumid, kui tekivad rasked tervisekahjustused autojuhtidele ja kaassõitjatele või inimesed kaotavad elu.

Mart Jesse

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnutsi toovad õnnetused tihti kaasa loomade hukkumise. “Harvad ei ole juhtumid, kui tekivad rasked tervisekahjustused autojuhtidele ja kaassõitjatele või inimesed kaotavad elu. Autode kahju neis õnnetustes võib ulatuda 30 000 – 40 000 euroni,” ütles Kiibus.

Enim ulukiõnnetusi juhtub ajavahemikul 17–19 (16 protsenti) ja 21–23 (15 protsenti). Kõige vähem aga tuleb neid ette keskpäeval, 12–14 (kaks protsenti).

PZU andmetel on ligikaudu 75 protsenti metsloomadega juhtunud õnnetustest seotud kitsedega. “Peale kitsede eksivad autode ette metssead, põdrad ja jänesed. Teepervelt ootamatult lendu alustanud toonekurg on samuti sõiduki ette jäänud,” ütles PZU sõidukikahju grupijuht Jaanus Tanne.

“Selle kevade õnnetustest ongi PZU-le kulukamad just kitsedele otsasõidud. Näiteks jooksis kits ette Porschele, mille remont läks maksma ligemale 11 000 eurot,” avaldas Tanne.

Kõige rohkem kokkupõrkeid metsloomadega toimub Harju-, Tartu- ja Pärnumaal.