Sinivetikaohu tõttu ei soovitata Pärnu randades supelda
10. august 2020, 13:39
/nginx/o/2020/08/10/13265327t1h67f6.jpg)
Kuna terviseamet on visuaalse vaatluse põhjal tuvastanud, et Pärnus on nii Mai kui keskrannas ja Valgerannas märke sinivetikatest, ei soovitata praegu neis paigus vette minna.
Pärnu linnavalitsuse keskkonna ja heakorra peaspetsialisti Marve Virunurme sõnul täheldati eile ja täna neis randades merevees märke sinivetikatest.
“Kui sinivetikad on vees hästi märgatavad, ei ole nende olemasolu kinnitamiseks alati vaja veeanalüüsi võtta. Praegusel juhul ongi terviseamet sinivetikad nii Valgerannas kui ka Mai ja keskrannas visuaalse vaatluse põhjal tuvastanud. Samas võib seis tänase tuule mõjul juba tundidega paraneda ja homme ei pruugi siin enam sinivetikaid olla,” selgitas Virunurm.
Pärnu suplusrandade merevett seiratakse ja analüüsitakse pidevalt, kuna veeolud muutuvad tihti ja kiiresti.
“Kui ilmneb, et sinivetikad on taandunud ja oht möödas, anname sellest kindlasti teada. Seniks aga soovitame meres suplemisest hoiduda,” märkis Virunurm.
Sinivetikad võivad pikema kokkupuute ja vee allaneelamise korral tekitada raskeid terviserikkeid. Eriti tähelepanelik tasub olla lapsevanematel ja koeraomanikel, sest laste ja väikeloomade organism on võrreldes täiskasvanud inimestega mürgistustele vastuvõtlikum. Suures koguses sinivetikaid sisaldava vee sattumine organismi võib esmaste sümptomitena kutsuda esile kõhuvalu, kõhulahtisuse, oksendamise, suuvillid, kuiva köha ja peavalu.
Seda, kas merevees on suures koguses sinivetikaid, saab igaüks hinnata vee läbipaistvuse järgi: kui umbes meetrisügavuses vees seistes ei näe enda varbaid ja samal ajal puudub lainetus või muu häiriv tegur, mis merepõhjast setteid üles tõstab ja sellega läbipaistvust vähendab, on suure tõenäosusega tegu mikrovetikate massesinemisega.
Kaldale uhutuna tunneb sinivetikad ära sinakasrohelise õhukese kihi järgi liival või kividel. Jälgida tuleks ka tuule suunda, millest sõltuvalt vetikakogumid kas kuhjuvad randa või kantakse sealt eemale.