Häire, mis teeb elu raskemaks, kui see olema peaks

Depressioon võib tekitada aktiivsus- ja tähelepanuhäirega sarnaseid tundmusi. Pilt on illustreeriv. Foto: Billion Photos/Shutterstock

Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ehk ATHd loetakse lastehaiguseks, kuid tegelikult jääb suurel hulgal noorukitest see püsima täiskasvanueaski. Kuni viiel protsendil täisealistest arvatakse olevat ATH, mis saadab neid läbi elu, kuid enamikul jääb see diagnoosimata ja nad ise ei oska oma probleeme sellega seostada.

ATH tekkepõhjus on peamiselt geneetline, kuigi tihtilugu peetakse selleks hoopis kasvatust ja keskkonda. Tegelikkuses aga ei lasu süüd kellelgi. ATHga lapse vanemalgi võib olla sama häire, kuid tema nooruses jäi see diagnoosimata, sest varem ei teatud sellest nii palju kui nüüd.

Kristjan (nimi muudetud, L. M.) sai ATH diagnoosi alles 41aastaselt, kuid selle märgid olid avaldunud varemgi. “Ma ainult ei osanud arvata, et selline asi nagu tähelepanuhäire on olemas,” tõdes ta.