Kui arendajate plaan täies mahus käiku läheb, piiravad 600 hiigeltuulikut väikese Kihnu sisse

Pole teada, kui palju tuulikuid Liivi lahe avamere tuuleparkidesse tegelikult kokku püstitatakse. Foto: Adobe Stock

“See, mida praegu teha tahetakse, ei ole üldse see, mida omal ajal maakonda planeeriti. Nii tuulikute arv kui nende kõrgus ületab mitu korda seda, mis toona kokku lepiti,” sõnas Häädemeeste vallavanem Karel Tölp.

Toonase all peab Tölp silmas Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringut 2017. aastast, millega on määratud piirkond, kuhu tulevikus on võimalik tuulikuparke rajada.

Nüüd on kaks arendajat Eesti Energia ja Utilitas esitanud kokku neli taotlust, püstitamaks sellelesamale arengualale tuuleelektrijaamad. Kui eri taotlustes tuulikute arv kokku lugeda, võib neid rõngana ümber Kihnu saare tulla 599, tippkõrgus 400 meetrit.

Kui palju tuulikuid tegelikult tuleb, pole teada, sest arendajad esitavad taotlused maksimummäärades. Tölbi hinnangul toimub praegu võidujooks selle nimel, kes saab loa võimalikult suure hulga tuulikuid rajada. Seetõttu pannakse avalikule arutlusele niivõrd poolik nägemus, et inimestel on võimatu midagi selle kohta arvata. “Igal pool ajame rahvast tülli ja rikume meeleolu. Tegelikult me ei tea üldse, kuhu tuleb ja kas tuleb,” kritiseerib ta üldist korraldust, mil viisil tuulikuparke kavandatakse.

Teadmatus ja segane asjaajamine ajendasid nelja Pärnumaa omavalitsuse juhti pöörduma peaministri poole: nimelt heidavad nad ette, et selliselt ei ole võimalik avalikkust kaasata. “Meretuuleparkide rajamise poliitika peab lähtuma põhimõttest, et uuritakse konkreetset vajadust, mitte arendajate maksimaalse äriplaani realiseerimise võimekust. See tähendab, et riigil peab olema selge arusaam, milleks meretuuleparke rajatakse. Millist Eesti riigi eesmärki ja kelle huve meretuuleparkide rajamine täidab?” seisab avalduses, millele peale Tölbi on alla kirjutanud Kihnu vallavanem Ingvar Saare, Lääneranna vallavanem Andres Hirvela ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.