Lõplik otsus: Pärnu koolid lähevad esmaspäevast kaheks nädalaks distantsõppele

Vaatamata distantsõppele on Tallinna koolides koroonakollete arv suurenenud. Foto: Kristjan Teedema

Pärnu linnavalitsus koos koolijuhtidega otsustas, et kõik Pärnu linna keskuslinna ja osavaldade munitsipaalkoolid, omavalitsuse huvikoolid ja noortekeskused lähevad pärast koolivaheaega 1.-14. novembrini distantsõppele. Täna otsuseks vormunud koolide kaugõppele minekut on terviseamet koroonaviiruse laialdase leviku tõttu toetanud varemgi.

Distantsõppele saadetakse samuti erivajadusega õpilased, algklassid ja gümnaasiumiastme õpilased. Epidemoloogilist olukorda Pärnu linnas jälgitakse koostöös terviseameti Lääne regionaalosakonnaga. Nädala pärast toimub koolijuhtide, linnavalitsuse ja terviseameti Lääne regionaalosakonna järgmine koosolek, kus kaalutakse erivajadustega õpilaste ja esimese kooliastme kontaktõppele lubamist 8. novembrist.

Erahuvikoolid, riigikool ja eraüldhariduskoolid otsustavad distantsõppe vajalikkuse ise. Linnavalitsus soovitab neil seda tungivalt teha, sest viirus ei hooli kooli omandivormist.

„Otsuse põhjus on koroonaviiruse järjest suurem levik. Meil on nakatumine võrreldes teiste Eesti maakondadega väga kõrge, haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv kasvab,” selgitas Pärnu abilinnapea Varje Tipp. “Terviseameti Lääne regiooni osakonnajuhataja Kadri Juhkam on samuti andnud soovituse õpilased pärast vaheaega mõneks ajaks distantsõppele saata, et vältida uute kollete teket ja massilist nakatumist.”

Otsuse õpilased kaugõppele saata langetasid Pärnu koolijuhid ühiselt. Arutlusel oli, kas väiksema nakatumisega õppeasutustes võiks erinevalt käituda, kuid pärast Juhkami hoiatust, et viirus levib varjatult, leiti samas piirkonnas olevat mõistlik tegutseda ühtmoodi.

Linnavalitsusel on palve tööandjatele võimaldada töö iseloomust lähtudes oma töötajatel teha kaugtööd.

Terviseameti Lääne regionaalosakond on seisukohal, et koolide distantsõppele suunamine pärast sügisvaheaega toob kaasa märgatava COVID-19 leviku languse õpilaste ja õpetajate seas ning lubab õppeasutustel kontaktõppele naasnuna keskenduda lähikontaktsete kaardistamise ja eneseeraldusse suunamise asemel õppetööle.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on Pärnu maakonnas tõusnud 2151,2 juhuni, mis on tõstnud maakonna Eesti kõrgeima nakatumisega piirkonnaks. Võrreldes 1. septembri seisuga on nakatumine Pärnumaal kasvanud 7,4 korda. Suurt rolli koroonaviiruse laialdasel levikul on mänginud õppeasutused.

1. septembrist on terviseameti Lääne regionaalosakond registreerinud Pärnu linnas 579 koroonaviirusega nakatunud õpilast, kellest 235 (40,6 protsenti) on nakatunud koolis. Pereliikmetele on nakkuse viinud 115 õppurit (48,9 protsenti), kokku on nad nakatanud 189 lähikondset.

Õpilaste nakatatud täiskasvanud pereliikmetest on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 43,1 protsenti. Suur osa neist põdesid COVIDit kas sümptomiteta või väga kergete haigusnähtudega, mistõttu nad ei osanud nakatumist kahtlustada ja jätkasid tavapärast elu, levitades haigust eakatele pereliikmetele, kolleegidele ja tuttavatelegi.

1. septembrist on terviseamet Pärnu linnas registreerinud 79 nakatunud üldhariduskoolide õpetajat, kellest 41 (52 protsenti) on nakatunud õppeasutuses töötades. Pedagoogid on nakkust edasi kandnud pereliikmetele, kolleegidele.

Üle viie nakatunuga koolikoldeid on Pärnu linnas registreeritud kaheksa, kolletes on nakatunud 95 õpilast ja õpetajat.