Jäätandem Pärg-Kallau rajas lumelinna

Üllar Kallau (vasakul) ja Rait Pärg näitasid oma töövahendeid, riivi ja meislit, mis aitasid neil vormida lund ja jääd täpselt selliseks, nagu nad ise soovisid. Foto: Urmas Luik

Pärnu Vallikäärus sai valmis neli eriotstarbelist jääfestivalimaja ja paari päeva pärast alustavad nii kodu- kui välismaised kunstnikud jääplokkidest skulptuuride tahumisega.

Peale Pärnu meeste Rait Pärja ja Üllar Kallau rassisid viis päeva kestnud jää- ja lumearhitektuuri õpikojas Vallikääru kõrge kaare peal skulptorid Raivo Perandi ja Eneken Maripuu ühes kunsti- ja arhitektuuritudengitega nii Eestist kui Soomest.

Mullu kerkis Munamäele Lotte lumelinn, kuid tänavusele analoogset profisilmade ja -kätega tehtut pole siin varem nähtud. Igal meeskonnal tuli valmis nikerdada oma maja.

Töövahendeiks föönid ja triikrauad

Skulptor Pärg askeldas järsule mäeküljele kerkinud kindluse naabruses jäätunud toolide ja kaarsammastega baaris ning oli Tammiste tiikide jääst baariletti kaunistava bumerangi viimistlemiseks võtnud viimasel päeval kaasa profitööriistad: sepp Gunnar Varese abiga tehtud sakilise, kumera ja sirge servaga meislid, millesarnaseid kasutatakse jääkujude tegemisel kogu maailmas.

Bumerang sai tehtud kolmest tükist, mille puutepinna Pärg triikrauaga siledaks hõõrus ja üles sulatas, seejärel jäätükid omavahel kokku pani ja minuti pärast olid need juba kinni jäätunud.

Et kunstlumekuhjad nägid välja väga erinevad sellest, mida Pärnu arhitektid algul paberile pannud olid, ja võimaldasid märksa põnevamaid ehitisi, ei hakatud joonistes näpuga järge ajama. Lumekahuri toodetud jäätisepalli meenutav nukk oli nii ilus, et sai sobitatud ansamblisse.

Vaatamata sellele, et mõlemal mehel on talviste materjalidega kõva kogemustepagas, tunnistas Pärg, et tundis enne tööga alustamist teatavat ebakindlust, sest kunstlumega polnud ta varem töötanud.

Murepilved hajusid, kui alustamise päevaks olid pehmed lumekihid vajunud kõvade vahel kokku ja moodustunud kivikõva jää moodi lumi, millest näppu juba läbi ei torka.

Kuhjast saeti mootor- ja käsisaega ühes mõõdus plokid ja laoti müüriks. Vee ja lume segust tehti mört, mis topiti pragudesse, ja lasti seinad veega üle, et need püsiksid.

Jää tuleb Lapimaalt

Viis päeva kestnud ehitusel olid peale sae põhilisteks töövahenditeks ämber veega, labidad-kühvlid, frees ja viimasel päeval käiku lastud kuumad triikrauad ja föönid, millega saab väga hästi jäävorme siluda, et läige välja tuleks.

Pärast lühikest hingetõmbepausi alustatakse jääskulptuuridega, mille materjal tuleb päris kaugelt: Lapimaalt.

Olgugi Tammiste tiigijää 30 sentimeetri paksune ja niisama kvaliteetne kui mujalt tulev, jääb sellest väheks, sest sellestki on puhast jääd kaks kolmandikku. Lapimaalt saab poole meetri paksuse jää ja see on oluline argument.

Sümpoosionidel antakse üldjuhul ette suuremõõtmelised, kaks meetrit x 80 sentimeetrit x 60 sentimeetrit mõõdus jääplokid.

Kuna jääfestivali korraldustoimkond leidis, et kutsuda võiks kellegi Põhjamaadest, tuleb seekord külalisena jääskulptuuri tegema naiskunstnik Islandilt.

Kahjuks tuleb tõdeda, et eilseks oli festivali baariletti kaunistanud jääbumerang juba lõhutud.