:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
Sindis tähistati täna kohaliku gümnaasiumi ees Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures Tartu rahulepingu sõlmimise 102. aastapäeva. Sinimustvalgetega ehitud koolimaja esisele oli Eesti lipuseltsi Sindi osakonna korraldatud üritusele kogunenud sadakond tähistajat päris pisikestest eakateni.
19 riigilipu rivistamist juhatas kohalikus koolis neljandas klassis tarkusi omandav kodutütar Maribel Pikker, kes on liputseremoonia reegleid õppinud kahe aasta jooksul Kodutütarde Paikuse rühmas. “Lipuots tuleb panna saapaninale ja varrast tuleb hoida parema käega,” selgitas vaid kümneaastane Pikker, kelle pere tähistavat Tartu rahu aastapäeva kodus Eesti hümni laulmise ja luuletuste lugemisega.
/nginx/o/2022/02/02/14342381t1h37af.jpg)
Raeküla Vanakooli seltsi liikmete hoitud lipurivi ees võtsid kasvatajate ja juhtkonnaga koos koha sisse ligemale 80 Eesti vanima, Sindi lasteaia põnni, kes käsilippudega lehvitades sündmusele kaasa elasid. Õpetaja Ülle Otsa akordionimängu saatel laulsid lapsed lasteaia hümni. “Saime lasteaia 120 aasta juubeliks 120 käsilippu ja oleme neid ise juurde ostnud, sest lapsi on meil üle 200,” kiitis mudilaste muusikaõpetaja Eesti lipuseltsi tehtud uhket kingitust. Otsa sõnutsi on lasteaial 24. veebruarilgi plaanis väike lipurongkäik teha.
/nginx/o/2022/02/02/14342380t1he53a.jpg)
Ettekandega esinesid kohaliku gümnaasiumi neljanda klassi õpilased, kelle sõnavõttu aitasid ette valmistada lipuseltsi liikmed õpetaja Eneli Arusaar ja Lembit Roosimägi.
Sõna võtsid ka riigikogu kultuurikomisjoni ja lipu seltsi liige Marko Šorin ja Tori vallavanem Lauri Luur, mõlemad asetasid Seljamaa bareljeefi ette lillekorvi.
“Tänane päev on selleks, et mälestaksime neid, kes selle toreduse meile on pärandanud. Nendeta poleks me ilmselt täna siia kogunenud,” sõnas Šorin.
Tartu rahuleping
/nginx/o/2022/02/02/14342378t1h64da.jpg)
2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõppes vabadussõda ja Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust.
Eesti Vabariigi poolt panid lepingule käe alla Asutava Kogu liikmed Julius Seljamaa, Jaan Poska, Ants Piip ja Mait Püüman ja kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Nõukogude Venemaa nimel allkirjastasid rahulepingu ülevenemaalise kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja Venemaa SFNV riigikontrolli rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski.
Selle meie riigile ja rahvale olulise sündmuse tähistamiseks palistati tänavad ja majad juba 1920. aastal sinimustvalgetega. Rahvuslipu heiskamine 2. veebruaril on traditsioon, mis kinnitati ka Eesti lipu seadusega 2005. aastal.
Andmed: riigikantselei, Vikipeedia
Šorinil on tulnud Sindist pealinnaski sageli kõnelda. “Sindi on väike, aga siin tehakse suuri asju. Juba teatakse, et siin on see kool, kus lipukultuur on kõrgel. Meil pole palju väikelinnu, millest Toompeal annab rääkida ja millele inimesed oskavad vastugi rääkida,” märkis riigikogulane.
Teiste esindajate seas Tartu rahulepingule Eesti Vabariigi poolt alla kirjutanud Julius Seljamaa on ajaloohuvilise Šorini jutu järgi Sindis koolis käinud, elades toonases “neegrikülas”, mis oli muldpõrandatega majakeste piirkond praeguse Wöhrmanni puiestee ja Pärnu maantee vahelisel alal. Kooliõpetajana oli Seljamaa ametis Taali koolis.
Tartu rahulepingu kohta nimetas Šorin huvitava fakti. “Sellega tunnustas Nõukogude Venemaa iseseisvat Eestit, samal ajal oli Eesti Vabariik esimene riik maailmas, mis tunnustas Nõukogude Venamaad,” märkis ta.
/nginx/o/2022/02/02/14342377t1h6947.jpg)
