Hallhüljeste arvukus kerkis viimaste aastakümnete kõrgeimale tasemele

Kati Saagim
, vastutav veebilehe toimetaja
Copy
Hülgejahi eesmärk on ennekõike ennetada ja leevendada hülgekahju kaluritele.
Hülgejahi eesmärk on ennekõike ennetada ja leevendada hülgekahju kaluritele. Foto: Mailiis Ollino

Mullu kevadsuvel loendati Eesti lesilates kokku 5898 karvavahetavat hallhüljest, mida on rohkem kui viimasel 20 aastal.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku sõnutsi on Eesti hallhülge populatsioon viimastel aastatel järjest paranenud. Loendustulemuste järgi on isendite arvukus suurenenud eelkõige Saaremaa lääne- ja Hiiumaa põhjaosas, kogu Läänemeres elab neid ligikaudu 30 000.

Kui Läänemere ülejäänud piirkondades – näiteks Soomes ja Rootsis – on hallhülgele jahti peetud juba aastaid, siis Eestis ei saanud seda teha isendite populatsiooni madalseisu tõttu 2015. aastani.

Praeguseks on hallhülge asurkond aga taastunud ja arvukus hakkab stabiliseeruma, mis tähendab, et 15. aprillist algab siingi aasta lõpuni kestev hallhülgejahi hooaeg. Kokku võib küttida 55 isendit. Seejuures tohivad hüljestele jahti pidada vaid need jahimehed, kellel on jahiluba, kehtiv jahitunnistus ja kes on läbinud suuruluki laskekatse.

Erinevalt varasematest aastatest võib tänavusel hooajal hallhülgeid küttida ka jahipiirkondadega külgnevatel veekogu osadel, mis jäävad jahialast välja. Kaitsealadel pole hülgejaht lubatud.

Hülgeküti eesmärk on ennekõike ennetada ja leevendada hülgekahju kaluritele. Peale selle soovitakse küttimisega talletada sellega seotud jahitraditsioone ja kultuuripärandit ajaloolistes hülgejahi piirkondades, näiteks Liivi lahes Kihnu saare lähistel.

Läänemeres elavad ka viigerhüljes ja randal. Hallhülgega võrreldes on mõlemad liigid väga ohustatud ja neid on keelatud küttida.

Tagasi üles