N, 2.02.2023

Linn tahab suveks uued rannaveised palgata

Pärnu Postimees
Linn tahab suveks uued rannaveised palgata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Keskkonnaamet peab rannaniidu parimaks hooldusviisiks karjatamist.
Keskkonnaamet peab rannaniidu parimaks hooldusviisiks karjatamist. Foto: Urmas Luik

Kuna Mai ja Raeküla rannaniidu eelmise hooldajaga on Pärnu linnavõimul leping lõppenud, otsib linn niitudele nüüd uut hooldajat, kes seal kevadest sügiseni loomi karjataks. 

Kuigi maa kuulub linnale, on tegemist kaitsealaga, mille üle valitseb keskkonnaamet, korraldades seal muu hulgas hooldustöid ja koostades hoolduskava. Viimasena mainitu järgi pole Pärnu rannaniidul eelistatud hooldamise viis niitmine, vaid karjatamine. 

Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Seina selgituse kohaselt hoiavad loomad pilliroo kasvu terve suve vältel kontrolli all, tänu sellele ei jää püstist pilliroogu pärast karjatamist alale üldse või leidub seda väga vähesel määral. 

Masinatega on Seina ütlust mööda väga keeruline, kohati isegi võimatu Pärnu rannaniitu hooldada, kuna seda iseloomustab madal pinnamood ja lõukarohkus.

Keskkonnaamet peab rannaniidu parimaks hooldusviisiks karjatamist.
Keskkonnaamet peab rannaniidu parimaks hooldusviisiks karjatamist. Foto: Urmas Luik

“Just veistega karjatamine on niisugustel, pehmetel mudastel ja mätastunud pinnasega liigniisketel pilliroostunud aladel üks väheseid hooldusvõimalusi, samal ajal ainuke jätkusuutlik hooldamisviis,” selgitas Sein. 

Leping näeb ette, et karjatatavad maa-alad peavad olema piiratud elektrikarjuse ja vajadusel ka taraga. Samuti tuleb sealt aeg-ajalt võsa ja pilliroogu niita ning puid-põõsaid harvendada. Ühtlasi jääb hooldaja ülesandeks heaperemehelikult loomade varjualuseid hoida ja neid tarvidusel liigutada. 

Keskkonnaamet peab rannaniidu parimaks hooldusviisiks karjatamist.
Keskkonnaamet peab rannaniidu parimaks hooldusviisiks karjatamist. Foto: Urmas Luik

Pakkujal tuleb linnale esitada tegevuskava, mis sisaldab kavandatava ja eelneva majandustegevuse kirjeldust: milliseid kinnistuid või nende osi soovitakse kasutusele võtta ja mitu looma iga hektari kohta karjatamisele tuleb.

Märksõnad
Tagasi üles