Punamonumendi vargus võib viia haudade lahtikaevamiseni

Lääneranna vallas Mihkli kalmistul üle poole sajandi seisnud punamonument haihtus nädalavahetusel kui vits vette. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Lääneranna vallast Mihkli kalmistult nädalavahetusel haihtunud punamonument pole tänini päevavalgele tulnud. Mälestusmärgi kadumisega on tõusnud päevakorda küsimus, kas sellele hauaplatsile on üldse inimesi maetud ja mida võõrvõimu ajal propaganda eesmärgil püstitatud tahvlite-sammastega üldse ette võtta.

Mihkli kalmistule 1960. aastatel püstitatud punamonumendi platsi kohta räägib kohalik rahvas, et tegelikult pole sinna ühtegi inimest maetud. Väidetavalt võib maa seest leida hoopis lehma säilmed. Külajutte liigub sellegi kohta, et tegelikult maeti maha tühjad kirstud või olid kirstudes hoopis kivid.

Muinsuskaitseameti ja kaitseministeeriumi juurde loodud sõjahaudade komisjoni andmetel on tegemist siiski hauaplatsiga, kuhu ühtede, muinsuskaitse käsutuses arhiividokumentide kohaselt on sängitatud 12, teiste andmete järgi 14 inimest. Samuti on kirjeldused selle kohta, et kõnealusele platsile on maetud üheksa kirstu.

Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektori Tiina Tojaku sõnade kohaselt on Mihkli kalmistule väidetavalt 1945. aasta suvel ümber maetud üheksa inimest, kes olevat lastud 1941. aastal maha Soontagana vallamaja juures.

Selle kohta leidub Tojaku jutu järgi infokilde Herbert Lindmäe 15 aastat tagasi avaldatud raamatus “Suvesõda Pärnumaal 1941”.

“Ilmselt nõukogude ajal mingit arvestust peetud. Siis oli praktika, et pandi kirja lihtsalt nimesid ja suuri arve. Mis tegelikult seal maa sees on, ei julge ma öelda. Viiteid on, et sinna on maetud. Tõde selgub siis, kui haud peaks lahti võetama,” rääkis Tojak.