Elektrikarjuse lõhkumise tõttu ei pääse veised rannaniidule

Enne uut katset kolmapäeval vaadati elektrikarjused üle ja asuti vahepeal rajatut parandama, millega talunikud on kogu selle nädala teise poole tegelenud. Foto: Urmas Luik

Pärnu rannaniite ähvardab pilliroogu kasvamine ja võsastumine, sest pahatahtlikud inimesed lõhuvad elektrikarjuseid ja loomaomanik on sunnitud veiste rannaniidule toomise edasi lükkama.

“Meil on tekkinud tõsised probleemid pahatahtlike inimestega, kes takistavad loomade toomist rannaalale. Oleme pidanud taaskord veiste viimise edasi lükkama, kuna ära on lõhutud üle kilomeetri karjuseid, mis tuleb kõik uuesti rajada,” teatas OÜ Luigeveski Agro juht Kerli Ats Pärnu linnavalitsusele.

Konkreetse näitena tõi Ats mehe, kes takistas kolmapäeval aia parandamist, olles väga pahane, et mere äärde loomad tuuakse. “Meie kõige suurem mure on see, et kui need pahatahtlikud inimesed lõhuvad aedu ka siis, kui me veised koplitesse toome, võivad loomad sealt väga suure tõenäosusega uitama minna,” lisas ta.

Luigeveski Agro farmijuht Vello Ats rääkis, et nad tahtsid veiseid Papiniidu ja Harju tänava pikenduse vahele jäävale rannaniidule tuua kolmapäeval, kuid karjused olid lõhutud. Neljapäeval tuli eelmisel päeval korda tehtud elektrikarjuseid aga uuesti parandada, sest vahepeal oli neid juba lõhkuda jõutud.

Ettevõte üritas esimest korda veiseid rannaniidule tuua juuli alguses. Kuna kahele naisele ei meeldinud elektrikarjuste asukoht, muudeti karjatamisala piire, et kohalikele elanikele jääks rohkem ruumi mere ääres käia. Enne uut katset kolmapäeval vaadati elektrikarjused üle ja asuti vahepeal rajatut parandama, millega talunikud on kogu selle nädala teise poole tegelenud.

“Oleme valmis loomade vastu olevate inimestega kohtuma, et silmast silma kõik asjad rahulikult läbi arutada,” ütles Kerli Ats ja soovitas huvilistel kirjutada meiliaadressile [e-mail]. “Kui veised uitama pääsevad, on see ohtlik nii loomadele kui inimestele. Tahaks nendest vastuseisjatest aru saada.”

Luigeveski Agro võitis viieaastase Papiniidu ja Harju tänava pikenduse vahele jääva rannaniidu osa hooldamise kasutuskonkursi. Rannaniidu hooldaja leidmine võttis aega ja kahele teisele alale selleks aastaks hooldajat leida ei õnnestunudki. Osa inimesi on veendunud, et Raeküla ranna suplusvee kvaliteedi halvenemise on põhjustanud veised, välistades näiteks elamute lampkastid, suplejate käitumise, merelt või jõelt tuleva reostuse ja teised tegurid.

Teiste vara hävitamine on kuritegu. Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein on Pärnu Postimehe veergudel hoiatanud, et rannaniit võib pilliroogu uuesti täis kasvada ja hakata võsastuma, kui selle hooldamisse jääb paariaastane paus. Kui rannaniitu suvel ei hooldata, jääb pilliroog püsti ja puitub talve jooksul. Kaks-kolm aastat puitunud pilliroog hakkab lamanduma ja pikem karjatamispaus võib tühistada kogu töö, mis on kümne aasta jooksul Pärnu rannaniitude hooldamiseks tehtud.