Sindi elektrijaam omandab selgemaid kontuure

3D-vaade Sinti plaanitavale hüdroelektrijaamale ja kalapääsule. Foto: Urmas Nugin

Palju vaieldud Sindi elektrijaama ehituseks on alustatud keskonnamõju hindamise aruande koostamist, mis peaks valmima augustis. Kui keskkonnaamet selle heaks kiidab, võib juba ületuleval suvel elektrijaama ehitus alata.

Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise programmi avalikul arutelul käesoleva nädala hakul Sindi linnavalitsuses esitati mitu ettepanekut, neist kõige radikaalsem oli: pais tuleb lõhkuda!

Lõhkumise ettepaneku teinud rahvaalgatusliku survegrupi Sindi Pais eestkõneleja Hans Soll pidas silmas, et vaidlusest elektrijaama ehitamise üle on tähtsam tagada Sindi kohal kudekalade pääs ülesvoolu, mida tamm praegu takistab.

Soll ei usu, et tammi mittetoimivat kalatreppi oleks võimalik ümber ehitada kalu läbi laskvaks.

Sindi paisu keskkonnamõjusid hindava Ramboll Eesti ASi keskkonnaekspert Eike Riis teatas Pärnu Postimehele, et ettepanekud, mis eelmainitud avalikul arutelul esitati, puudutasid peamiselt keskkonnamõjude hindamise käigus käsitletavaid alternatiive, kalade rändeks vajalikku vooluhulka, kalade allavoolurände aspekte ja kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

“Juhiti tähelepanu sellele, et looduskaitsenõuete täitmine on esmatähtis.

Vastuväited kavandatava tegevuse suhtes lähtusid seisukohast, et kaladele on kõige parem lahendus Sindi paisu lammutamine,” sõnas Riis. “Avaliku väljapaneku käigus ja avalikul arutelul laekunud arvamusi ja ettepanekuid analüüsitakse ning mõjude hindamise programmi täiendatakse. Seejärel esitatakse programm koos avalikustamise menetlusdokumentidega keskkonnaametile heakskiitmiseks.”

Elektrijaama on Sindi paisule tahtnud ehitada selle omanik AS Raju juba kümmekond aastat, kuid pole selleks saanud riigilt luba, kuna ehituskavad ei ole oponente veennud toimiva kalatrepi valmimises.

AS Raju üks omanikest Andres Piiber tunnistas nüüdki, et ei saa lubada elektrijaama ehitamise käigus rajatava uue kalatrepi puhul 100protsendist kalade läbipääsemist.

“Kasutame Eesti ja Soome vastava ala eksperte ja võtame eeskujuks kalatrepid Saksamaal leiduvatel Pärnu jõega sarnastel jõgedel,” ütles Piiber. “Igal juhul tahame esimese korraga saada valmis kalu läbi laskvad ja jääminekule vastu pidavad kalapääsud, mitte hakata neid hiljem korduvalt ümber ehitama. Anname endast parima.”

Vana ja uus kalatrepp

AS Raju elektrijaama ehitamise kava näeb vee-elustiku olukorra parandamiseks ette vana, 1970. aastail vasakkaldale rajatud ja ebarahuldavalt toimiva kalatrepi rekonstrueerimist. Samuti pakub AS Raju välja uue, loodusliku kalatrepi ehitamise jõe paremkaldale, see oleks 170 meetrit pikk ja langusega 1,8 protsenti.

Peale selle ehitatakse paisjärvepoolsesse ossa kamberkalapääsu tüüpi regulaator.

“Kui keskkonnaamet meie kava heaks kiidab, alustame ehitamisega 2013. aasta suvel,” lubas Piiber.

Tähtaeg kukub varem

Pärnu jõgi on Natura 2000 kaitsealade koosseisus ja arvatud Eesti lõhejõgede nimekirja. Pärnu jõe kalaelustiku seire aga näitab, et Pärnu jõgi on kaotanud oma looduslikust potentsiaalist märkimisväärselt palju Sindi paisu ebarahuldavalt töötava kalatrepi tõttu.

Seepärast on Euroopa Liit vastava direktiiviga teinud Eesti riigile ülesandeks tagada 1. jaanuariks 2013 kalade läbipääs Sindi, aga ka ülesvoolu rajatud Kurgja, Jändja ja Türi-Särevere paisul. Selle ülesandega saadakse hakkama kolmel viimati nimetatud paisul.

Nüüdseks on aga selge, et Sindi paisutammil pole tuleva aasta alguseks muutunud midagi, kuna AS Raju omanike kinnitust mööda ei alustata elektrijaama ja koos sellega kalatreppide ehitust enne 2013. aasta suve.

Eurodirektiiviga on Eestile pandud Pärnu jõel teinegi kohustus: 2015. aastaks peab olema Pärnu jões taastatatud vähemalt pool veekogu looduslikust kalaelustiku potentsiaalist.

Selle nimel oli keskkonnaministeeriumil kavas viiel järjestikusel aastal lasta Pärnu jõkke 10 000 noort lõhekala aastas. Seda ettevõtmist on edasi lükatud, kuna paisudel polnud nõuetele vastavaid kalapääse.

Mõtet Pärnu jõkke kalu lasta pole ministeeriumis maha maetud ja selle pressiesindaja Brita Merisalu kinnitas, et kavas on alustada lõhede jõkke laskmisega eeloleval sügisel.

Toimivat kalatreppi selleks ajaks AS Raju nimel kõnelnud Piiber ei lubanud.

Elektrijaama tehnilised andmed

* Paisutammi kõrgus 4,6 meetrit (sama mis praegu).

* Ülevoolutee laius 150 meetrit.

* Elektrijaam ehitatakse tammi paremkalda muldkehasse.

* Jaama võimsuseks on kavandatud 1,29 megavatti.

* Elektrit toodetakse 6,69 miljonit kilovatt-tundi aastas.