Kahe linna elanikud saavad peagi toetust uue ahju või soojuspumba tarvis

Sirle Matt
, reporter
Copy
Tartu ülikooli mulluse uuringu järgi on õhusaaste eri allikatest suurima tervisemõjuga justnimelt kohtküte. See põhjustas 2020. aastal Pärnumaal 46 varajast surma.
Tartu ülikooli mulluse uuringu järgi on õhusaaste eri allikatest suurima tervisemõjuga justnimelt kohtküte. See põhjustas 2020. aastal Pärnumaal 46 varajast surma. Foto: Margus Ansu

Kliimaministeerium loodab juba sel suvel anda tihedalt asustatud piirkondade inimestele toetust, et asendada vana ahi õhksoojuspumba või uue vähem saastava ahjuga.

Ahiküte on linnades üks olulisi õhusaaste põhjustajaid. Külma ajal halveneb õhukvaliteet just tiheasustusega elamupiirkondades, sest kütmisel eritub tervisele ohtlikke saasteaineid.

Tartu ülikooli mulluse uuringu järgi on õhusaaste eri allikatest suurima tervisemõjuga justnimelt kohtküte. See põhjustas 2020. aastal Pärnumaal 46 varajast surma, neist 30 Pärnu linnas.

Õhusaaste mõjutab kõige rohkem hingamisteede, südame ja veresoonkonna haiguste esinemist. Kütuste põlemisel tekkivad imepisikesed osakesed jõuavad kopsude kaudu vereringesse, kust need kanduvad organismis laiali. Suureneb kopsuvähi, dementsuse, diabeedi, artriidi, neeruhaiguste, madala sünnikaalu ja enneaegse sünni risk. Lastel võivad haiguse sümptomid avalduda madalamatel õhusaaste tasemetel kui täiskasvanutel.

Arenguseire keskuse andmetel on Eestis keskmisest suurema keskkonnajäljega piirkondade seas ka Lääne-Eesti. Põhjus on see, et sagedamini on kasutusel ahiküte, mis paiskab õhku peenosakesi. Eesti inimese keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8 korda.

Vana ahju asendamise toetust hakatakse andma linnades, kus selle mõju õhukvaliteedile ja inimeste tervisele on suurim. Sõltuvalt piirkonnast on toetuse määr kas 50 või 70 protsenti. Pärnumaal on õigus toetusele Pärnu ja Kilingi-Nõmme elanikel, kus on toetuse määraks 50 protsenti.

Teised linnad, kuhu veel euroraha jagatakse, asuvad Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Valgamaal. Toetust saavad ka Tallinna osa linnajagude, Tartu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Keila, Võru, Türi, Saue, Paide, Tapa, Kärdla, Elva ja Haapsalu elanikud.

Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema kasutusele võetud enne 2010. aastat. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikaliigina tahke kütus.

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus kuulutab taotlusvooru avatuks lähikuudel.

Taotlusi saavad esitada füüsilised isikud e-toetuse keskkonna kaudu kuni meetme eelarve ammendumiseni. 18,5 miljoni euro suuruse eelarvega meetmest on kavas toetada hinnanguliselt 1850 elamu kütteseadme uuendamist. Toetusmeedet kaasrahastatakse Euroopa regionaalarengu fondist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles