Maanaine lubas võhivõõrad oma külmkappi piiluma

Pärnu-Jaagupi lähedal otse Tallinna–Pärnu maantee ääres asuva Kõlli talu lahtisest uksest kutsutakse lahkelt sisse. Küsimusele, kas selles majas ka päriselt elatakse või on sinna kohvik sisse seatud vaid maal elamise päeva tarvis, tuleb kärmelt vastus, et “see on minu kodu ja ma päriselt elan siin”. “Vaadake julgelt ringi,” osutab perenaine Annika Ebrok teiste tubade poole, olles ise parasjagu ametis kookide tutvustamisega teisele kliendile.

Võhivõõrana teise inimese koju sisenemine tekitab korraks ebamugavustunde ja küsimuse, kas jalatsid peaks ära võtma. “Ei, nagu Ameerikas,” kostab seepeale perenaine. Naabrimehest klient, kes saiakesi valib, tähendab, et saagu me hakkama, kõik on pidanud harjuma, kuidas Annika pool kingadega toas käiakse.

Järgmised külalised tervitavad uksel: “Tere, pererahvas, tulime maale. Tõime lapsed mõnusat suppi sööma." Õigupoolest on tegu sama küla inimestega, kes koos lapselastega võtsid tee ette, et Annika roogasid mekkida. Vürtsikat Tai suppi vana maja köögis on nad igal aastal söömas käinud, kui Kõlli talu on oma uksed inimestele avanud. “Igal aastal on uus menüü ja perenaine on lahke. Nüüd tõin lapselapsed, nemad jätkavad traditsiooni. Kõik on traditsioonides,” seletab külaline enne, kui nad kööki laua taha kutsutakse, kus perenaine pliidil supi soojaks teeb.