Tihemetsa koolis kõlab kevadel viimane kell

Tihemetsa põhikool töötab Allikukivil 1858. aastal riidevabrikant Zoepffelile ehitatud elamus. Viimane koolikell kõlab siin 9. juunil. Foto: Ants Liigus

Saarde vald korraldab arengukavale tuginedes otsustavalt ümber koolielu, tegevuse lõpetab Tihemetsa põhikool, kus viimane koolikell kõlab 9. juunil, ja Tali põhikool muutub järgmisest õppeaastast lasteaiaks-algkooliks.

Eeldatavasti valib enamik nende kahe põhikooli õpilasi haridustee jätkamiseks või alustamiseks Saarde valla sisese linna Kilingi-Nõmme gümnaasiumi. Eesrindliku kooli, kus vald maksab kinni nii toidu- kui õpilaskodu ja korraldab vallasisese koolisõidu.

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor ja Saarde vallavolikogu esimees Erli Aasamets lükkab otsustavalt ümber kumu, nagu mõjutanuks ta kohalikku haridusreformi võidujooksus “peadele” endale kui koolijuhile vajalikus suunas.

Vaimsuse kants

“Saarde valla arengukava muudatuse, sealhulgas koolide tegevuse ümberkorralduse poolt hääletas läinud aastal 17 volikogu liiget 17st,” kinnitab Aasamets. “Kilingi-Nõmme gümnaasiumiastme säilimisele ei avalda Tihemetsa põhikoolist üle tulevad õpilased, kolm–neli õpilast igasse klassi, mõju ning õpilaste arvu suurendamiseks oleme aastaid tutvustanud oma kooli väljaspool valda.”

Tihemetsa põhikooli õpetajate toas valitses päev pärast vallavolikogu istungit matusemeeleolu. Direktor Aita Matson peab kirjutama koondamisteate 20 töötajale ja vallavolikogu istungil jäi ta 41 õpilasega kooli sulgemise hääletamisel erapooletuks.

“Pidasime detsembris lastevanemate üldkoosoleku, veebruaris oli hoolekogu koosolek, kohal olid vallajuhid. Märtsis korraldasin töötajatele töötukassa koolituse, et nad teaksid koondamisega kaasnevaid õigusi ja töötukassa teenuseid. Märtsis toimus ka töötajate üldkoosolek vallavanema, volikogu esimehe ja haridusnõuniku osavõtul,” räägib Matson 28. märtsi volikogu istungile eelnenust.

Kooliga, mis külas on vaimsuse kants olnud 110 aastat, hakkab tegelema vallavanema moodustatav likvideerimiskomisjon.

“Asi on rahas, miks on nii läinud,” ohkab Matson ja kirjeldab rahandusministeeriumi üldhariduskoolide rahastamise skeemi, millele võhikul on raske pihta saada.

Üldjoontes on riigi poliitika selline, et kui keskmiselt kümne õpilasega klassis kool saaks pea- ja lisaraha kolme klassi peale 3 x 17 = 51 õpilase eest, siis keskmiselt üheksa õpilasega klassis kool saaks ainult pearaha, mis kolme klassi peale oleks 3 x 9 = 27 õpilase eest. Seega, õpilaste arvu kahanemine alla arvestuslikku jätkusuutlikkuse piiri võrduks poole vähema rahaga.

Tihemetsa koolis tasub riik vaid 6,8 õpetajakoha eest, ülejäänute palgaraha on valla kanda. “Et meil on liitklassitunnid, siis on koolis ainult 8,8 õpetajakohta,” täpsustab Matson. “Õpetajaid on rohkem, kuid nad töötavad väga väikeste koormustega ja koormuste summa annabki kokku 8,8 täiskohta, nii et vald maksab juurde kahe õpetajakoha eest ja abipersonali palga.”

Õpilaste arv on vähenenud, kunagisest 150 õpilasega Tihemetsa põhikoolist on jäänud riismed, kuhu uuest õppeaastast jääks napilt 32 õpilast ning sel ja viiel järgneval sügisel tuleks esimesse klassi kaks kuni neli last.

“Kui jätkata 2012 sügisel õppetööd Tihemetsa põhikoolis, siis on sel eelarveaastal vallal vaja juurde leida õpetajate palkadeks ligi 34 000 eurot ning järgmisel aastal üle 40 000 euro,” seisab volikogu otsuse seletuskirjas.

Tali põhikooli kohta on kirjutatud, et jätkates 2012. aasta sügisel õppetööd 1.–6. ja 9. klassis, tuleb õpetajate palkadeks leida 19 000 lisaeurot, millega Saarde valla eelarve koostamisel on arvestatud.

Lahtised otsad

Ligemale 4500 elanikuga 707 ruutkilomeetri suuruse Saarde valla selle aasta eelarve on 4 039 610 eurot, haridusele läheb sellest 1 867 785 eurot.

Allikukivi looduskaitsealuses pargis asuva Tihemetsa põhikooli kaotamine jätab paraku mitu lahtist otsa: ehitismälestiseks tunnistatud maja tulevik ja kordumatud dokumendid, kroonikaraamatud, hoolekogu koosolekute protokollid, päevikud, mis on säilinud tänu kunagistele koolitöötajatele tsaari- ja Pätsu ajast.

Aasametsa teatel jaguneb kooli arhiiv esialgsete mõtete kohaselt kolmeks: vallas hoitav (näiteks personaliga seonduv), riigiarhiivi üleantav (näiteks alaliselt säilitatavad õpilasraamatud) ja kogukonna kogutud ning hoitav materjal, mis ju olekski plaanitava kohaliku muuseumi materjal.

Saarde valla arengukavagi rõhub muuseumi loomisele, kihelkonna ajaloo kogumisele ja sellest väljapaneku koostamisele. Võib-olla leiab seal ruumi Aja tubagi, mis avati 2007. aastal ja kuhu koolipere algatusel on kogutud kordumatuid esemeid, õpikuid.

“Suurim kurbus ongi Aja tuba, sellesse on talletatud rohkem kui selle kooli ajalugu, aga ju likvideerimiskomisjon võtab seisukoha,” mainib Matson, kes ise samuti sama kooli (tollal Väljaküla) lõpetanud.

Millist lahendust näeb Saarde vald koolist tühjaks jäävale ajaloolisele hoonele, pole üheselt selge. “Lahendused ei sünni üleöö ega ühe–kahe inimese otsusena,” nendib Aasamets. “Volikogu komisjonidel on ees rasked ja keerulised arutlused ning kaaluda tuleb kõiki variante.”

Päästerõnga 1858. aastal Allikukivi kalevi- ja kammvillamanufaktuuri direktorile Albert Zoepffelile ehitatud omapärase arhitektuuriga hoone säilitamiseks on visanud kool ise, kirjutades omaniku Saksamaal elavatele järeltulijatele.

“Ka meie ei soovi, et kaks sõda üle elanud ja Saksa-Eesti ajaloo positiivseks mälestusmärgiks olev maja häviks, kindlasti leidub mingi võimalus, et hoonele hea kasutus leida,” loodavad Zoepffelid viisakas vastuskirjas, pidades silmas perekonna ajalooga seotud hoonet.

“Ma ei taha, et selle maja saatus oleks selline nagu sellel fotol siin. See on tehtud 1945. aastal, aknad on laudadega kinni löödud,” viitab Matson oma töölaual olevale fotosuurendusele.

Talile jääb algkool

Lahtine on Tihemetsa põhikooli töötajate tulevikki. Paikkonda kanna kinnitanutena pole neil kuigivõrd lootust jätkata õpitud ametis umbes viie kilomeetri kaugusel Kilingi-Nõmme gümnaasiumis, kus kaheksa kuuga on koondatud 5,5 ametikohta.

Kilingi-Nõmmest paarkümmend kilomeetrit eemal, ühendamise eel iseseisva Tali valla südames pole meeleolu nii troostitu nagu Tihemetsas.

“Laste arv näitab ära, et kui lapsi ei ole, ei saa kooli pidada, kuid emotsionaalselt on asjad teised,” ütleb Tali põhikooli direktor Signe Post.

Praeguses koolimajas kõlas esimene koolikell 1957. aastal ja heliseb iga päev 39 õpilasele. Tulevast sügisest toimub siin õppetöö nii, et 7. ja 8. klassi õpilasi ei jää, lõpetavad viimased üheksandikud ja kool kujuneb 2013/2014. õppeaastast lasteaiaks-algkooliks.

“Maalt lahkumist mõjutab töökohtade puudus ja muu olme, aga see jutt, nagu ei saaks maakoolis kvaliteetset haridust, kohalikele peale ei lähe. Üks meie lõpetajaist on saanud Koidula gümnaasiumist lausa kuldse kutse, et tema kui olümpiaadide võitja on sinna juba vastu võetud,” seletab Post. “Aga me ei tea, mis toob tulevik, kui laste arv veel väheneb ja Eesti riik ei arva, et ka kolme õpilasega klass on klass nagu meil.”

Läinud kevadel helises viimane koolikell Tori valla Selja algkooli 11 õpilasele. Sel kevadel kõlab see Vändra valla üheksa õpilasega Vihtra algkoolis ja Saarde valla 41 õpilasega Tihemetsa põhikoolis. Tali põhikool taandub lasteaiaks-algkooliks, Vihtrasse jääb lasteaed.

Järgmisest õppeaastast jääb Pärnumaale kümme alg- ja 15 põhikooli.

 

Tihemetsa põhikool

* Asub Allikukivil, hoone ehitati 1858. aastal kalevi- ja kammvillamanufaktuuri direktori Albert Zoepffeli elamuks.

* Rahvamajana kasutatavas hoones alustas kool tööd 1945. aastal kahe klassiga, ülejäänud õppisid Voltveti ministeeriumikooli hoones, vahemaa pool kilomeetrit.

* Kooli käsutusse läks Zoeppfeli elamu 1967. aastal, tollal Väljaküla 8klassiline kool.

* Tuginedes NSVLi ministrite nõukogu salajasele määrusele, algas 1970. aastate teisel poolel kokkuhoiu ettekäändel väikeste eestikeelsete maakoolide hulgi sulgemine. Ligemale 150 õpilasega Väljaküla/Allikukivi kooli õpilaste vanemad kirjutasid 1978. aastal kirja NLKP peasekretärile Brežnevile ja seljatasid parteilised suunised.

* Saarde vallavolikogu tegi 28. märtsil k.a otsuse lõpetada Tihemetsa põhikooli tegevus 31. augustist. Tuginetakse valla arengukavale, aga ka lastevanemate, kooli hoolekogu ja töötajatega peetud koosolekutele.

* Koolis on 41 õpilast, neist kaheksa saavad siit lõputunnistuse.

* Koondamisteate saavad kooli 20 töötajat.

* Laupäeval, 9. juunil toimub Allikukivil kokkutulek, et tähistada kooli 110. aastapäeva. Aega loetakse 1902. aastast, kui avati Voltveti ministeeriumikool.

* Esimene järjepidevalt tegutsenud kool – Voltveti rahvakool rajati 1850. aastatel.

Andmed: Pärnu Postimees