:format(webp)/nginx/o/2024/04/06/15987922t1he095.jpg)
Juhised antud ja sõnad peale loetud – et näiteks autoteel mõlemat sõidurada ei hõivataks, pisemad kannaks kindlasti kiivrit ja vanemad jälgiks lapsi kullipilgul –, kuulutas “Kevadkruiisi 2024” eestvedaja Margo Märtsoo laupäevasel Pärnu päeval hinnanguliselt paarisaja väntaja ees rattaretke avatuks.
Õlg õla kõrval, paar–kolm pedaalijat reas, pidevalt tilinal kella lastes, asus Vallikääru aasalt ranna poole teele kolonn, kus isetsejatele polnud ruumi: üksteisega tuli arvestada.
Millest siis suurel ratturite koosveeremisel kõneldi? Kes klatšis, kes arutles rattakummide paksuse, kes päevapoliitika üle. Mõnel emal-isal tuli õhinas marakrattidele aeg-ajalt meelde tuletada, et autoteel tuleb püsida oma sõidurajal, selmet vänderdada kord siin, kord seal. Üks rõõmustas vana tuttavat nähes, teine selgitas möödujatele, mis üritusega tegu. Grupi lõpus hõikas aga lustlik seltskond jalakäijatele „Ilusat kevadet!” ja „Juhuu!”.
Soovijatele pistsid korraldajad enne starti kodarate vahele „Pärnu rattarikkaks” kaardi, millel leitava QR-koodi abil näeb linna kõiki töökodasid. Mõnel retkelisel oli varasematest aastatest kodarakaarte kogunenud neli–viis, igaüks eri kujundusega.
Tunnise rattatiiru vältel sai veereda nii liival, kivisillutisel, lombirohkel pargiteel kui asfaldil, kusjuures autojuhid andsid retkelistele alati teed ja ootasid kannatlikult, kuni pikaks veninud rivi viimanegi lüli on üle tee vuranud.
/nginx/o/2024/04/07/15988148t1h26ea.jpg)
Ürituse suurimaks üllatajaks võib pidada rotveileripoissi, kes kaheksa–üheksa kilomeetrit peremehe kõrval suures kärus vastu puiklemata kaasa veeres. Küsimuse peale, kust selliseid sõiduvahendeid hankida saab, vastas neljajalgsele sõbrale kiituseks lahkelt maiusi jaganud ja kausist vett pakkunud peremees, et ehitas käru ise, kusjuures valmis sai see vahetult sõidu eel. Koeral ei jäänud seega pikka harjumisaega, õnneks meeldis talle uus sõiduriist kohe. Nagu selle kinnituseks läks ligiastujaid huviga nuuskinud rotveiler vabatahtlikult kärru istuma, ilmselt oodates, millal jälle priiküüti saab.