Eesti ühes kuumemas püügikohas valutavad kalavaru pärast südant nii kalamehed kui teadlased

Viimastel aastatel on Pärnu jõe alamjooksule kogunenud rohkesti koha ja ahvenat, mis sinna ka hulgi kalamehi kohale meelitab. Pilt on tehtud jaanuari lõpus. Foto: Annika Auväärt

Harrastuslik koha- ja ahvenapüük Pärnu jõel on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud: sobiva ilmaga on jõelint Reiu suudmest mereni kalapaatidest umbes. Teadlased on kohavaru pärast suures mures ja plaanivad erandkorras põhjalikke uuringuid. Kohalike kalameeste seas kütavad kirgi seadustele vilistavad röövpüüdjad, ehkki keskkonnaamet pole selliseid probleeme tuvastanud.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Tanel Ader tõdes, et nii kohale kui ahvenale on püügisurve Pärnu jõel viimastel aastatel tuntavalt tugevnenud. Nii plaanitakse tuleval kevadel erandkorras uurida Pärnu jõe ja lahe koha- ja ahvenavaru. Ader märkis, et praegu on keeruline vastata, kas ja kui suures ohus varu on ja millised peaksid olema püügisoovituste normid Pärnu jõel, ehkki mereinstituudi teadlased on väljendanud muret kohavaru võimaliku kokkukukkumise pärast. 

Koha ja ahven on harrastuslikud kalaliigid ja neid seiratakse vajaduspõhiselt. Pärnu jões koha- ja ahvenavaru seiret eraldi ei tehta. Lahes on Tartu ülikooli mereinstituut koha- ja ahvenavaru aga juba aastakümneid jälginud. Uurimise tulemused näitavad, et olukord on halb, ja teadlastel pole põhjust arvata, et varu lahes ja jões erineb. Teisisõnu: varu nappus lahes peaks tähendama niisama kehva seisu jões.

Ent harrastuskalurite motivatsiooni ja saake vaadates tundub jões kala olevat.