"Pealtnägija" tegi teiega loo juba 2002. aastal, kui olite vaid neljane. Kuidas üldse nii noorena klaverimängu vastu huvi tundma hakkasite ja mismoodi sellised oskused omandasite?
Vanavanaema elutoas seisis hästi vana klaver ja väiksena veetsin seal palju aega. Ma ei teagi, mis mind klaveri ette meelitas. Ilmselt jalad viisid. Tegin kaane lahti ja kuidagi hakkas lihtsalt tulema. Vanavanaema askeldas samal ajal toas ja laulis mingeid vanu laule, mida ma nelja-aastasena ei tundnud. Hakkasin tema hääle järgi neid lugusid kuidagi klaveril mängima. Aastaid hiljem olen seda videot vaadanud – päris muigama panev.
Kas see, et vanavanema juures oli klaver, tähendab, et keegi peres tegeles veel muusikaga?
See on hea küsimus. Ma isegi ei tea, miks see klaver seal oli. Keegi tegelikult ei mänginud seda. Võib-olla tuli klaver majaga kaasa ja jäigi sinna. Igatahes, minu peres pole kedagi, kes muusikaga tegeleks, tundub, et olen ainus selles vallas.
Milline oli esimene lugu, mida klaveril mängida oskasite?
Ütlen ausalt: ei mäleta üldse. Isegi kui püüaksin meenutada, siis tõenäoliselt ei oskaks, sest need olid tõesti väga vanad lood. Mingi vanemat sorti laul, võib-olla midagi stiilis “Meil aiaäärne tänavas”. Kuskil ajusopis on mul sellest vaid mõni mälestuskild.