Millisena paistab Pärnu suvepealinnas elavatele soomlastele?

Nii Pärnus elavate soomlaste kui siia turistina saabuvate põhjanaabrite arvates võiks Rüütli tänaval rohkem elu olla. Foto: Urmas Luik

Millisena paistab Pärnu soomlase pilgu läbi? Sellele küsimusele otsis vastuseid Pärnu Soome seltsi juhatuse esimees Jari Tapani Koivisto, kes korraldas suvepealinnas püsivalt elavate rahvuskaaslaste seas küsitluse.

Seltsi ligemale 500 liikmest vastas küsitlusele umbes pool. Koivisto sõnade kohaselt ei pretendeeri küsitlus põhjalikule teaduslikule uurimistööle, aga põhjanaabrite mured ja rõõmud joonistuvad vastustest välja.

Et paljud soomlased on valinud Pärnu oma koduks, näitab, et siin on mõnus elada ja seda mitte ainult suvisel ajal, vaid aasta läbi.

Koivisto sõnade kohaselt on siia lihtne tulla ja Pärnu on usaldusväärne ja turvaline paik.

“Pärnu on Eesti suvepealinn – seda tiitlit teavad nii eestlased kui soomlased, aga mulle meeldib mõte, et suvi on tunne. See tähendab, et suvi ei ole ainult kolm kuud kestev aastaaeg, Pärnus võib teha eri asju aasta ringi ja tegevust leiab nii igas eas kui eri maitsele: suvel meelitab Pärnusse rand ja väikelinna atmosfäär.

“Pärnu on parajalt väike. Siin saab igale poole jalgrattaga,” märkis Koivisto, kelle jutu järgi naudivad pensionärid ja pered siin spaapuhkust; lastele leidub palju mitmekesist tegevust, loodushuvilisel on siin küllaga vaadata; meestel on võimalus ringrajal kihutada, kalaretkel käia või rannas surfiklubis sportida; naistele pakuvad huvi ilu- ja heaoluteenused.

“Mulle ei meeldi oma pealinnakolleegide arvamus, et Pärnus on elu ainult kolm kuud ja ülejäänud ajal on linn välja surnud,” märkis Koivisto. “Pärnus osavaldadega elab 51 000 inimest, siin on restoranid, kontserdisaalid, teater, väga palju sportimisvõimalusi.”

23 aastat Pärnus elanud Koivisto sõnade järgi kurdavad soomlased info kättesaadavuse üle: kõik inimesed, eriti vanem generatsioon, ei ela nuti- ja arvutimaailmas ega leia teavet Pärnus toimuvate ürituste kohta. “Kõik pole digipädevad ja info on tihti vaid eesti keeles,” nimetas Koivisto ühe murekohtadest, mis küsitlusega selgus. “Puudust tuntakse infopunktist. Visitparnu.ee veebileht on hea ja meie ühing jagab ka informatsiooni, aga puudust tuntakse füüsilisest kohast. Kindlasti on külalistele vaja i-punkti.”