Rahvuslinnu suitsupääsukese kõrvale valis ornitoloogiaühing 15. korda aasta linnu. Tänavu on see kodukakk, et tutvustada liigi eripära, levikut ja kaitset. Seda enam, et rõngastatud kodukakkude taasleidude järgi hukkub neist ligi viiendik esimesel eluaastal maanteedel.
Ööhämaras aeglaselt ja madalalt maantee kohal liuglev ligi meetrise tiibade siruulatusega lind ning kihutav auto ei sobi omavahel kokku. Kakuliste hukkumistest autoga kokkupõrkes on vaja teavitada ornitoloogiaühingut.
“Kodukakk aasta linnuna on huvitav, salapärane ja kaunis raskesti jälgitav liik, sest tegemist on ju öösel tegutseva linnuga,” selgitas Eedi Lelov, kes on üks tänavuse aasta linnu projekti juhte ja Pärnu linnuklubi Buteo president.
Lelovi sõnutsi teeb kodukaku huvitavaks seegi, et tema levikualal levib kahte värvitüüpe linde: pruune ja halle. Lindude värv ei sõltu aastaajast, nende soost ega vanusest, Eestis paarkümmend aastat tagasi tehtud uuring andis ülekaalu hallidele.
Kodukakul (ld
) nagu heal lapsel ikka on mitu nime. Rahvasuu kutsub pontsakat sulelist öökulliks, suurispeakulliks, hiirekakuks, õnnetuse- ja surmakulliks.
Looduskaitsealuste lindude kolmandasse kategooriasse arvatud kodukakk on suluspesitseja, kes haub järglased välja ja kasvatab üles mahukas puuõõnes, müüriorvas või muus niisuguses kohas.
Lindude hingeelu ja kombeid tundva Lelovi jutu järgi on Pärnumaal leitud kodukaku pesa isegi mahajäetud talumaja suitsulõõrist.
“Igale liigile on vaja rahulikku ja turvalist elupaika, kus järglased üles kasvatada ja kus leidub küllaldaselt toitu. Kodukakule siis hiiri, mis on tema menüüs ülekaalus, kuid ta sööb ka väikesi linde, konni ja isegi nahkhiiri,” selgitas Lelov.
Eestis on kodukakud asustanud keskeltläbi iga kümnenda talle ülesseatud pesakasti.
Vanade pargipuude raiumisega võivad kodukakud kaotada oma kodu.
“Parke, mida muidugi on vaja hooldada, tuleb enne põhjalikult uurida. Ja kui vana õõnes puu, mis tõesti on ohtlikuks muutunud, maha võetakse, pole kodukakule pesakasti ülespanek just eriti suur vaev,” rääkis Lelov, lisades, et vanade õõnsate puude arutu mahavõtmisega kannatavad väikesed suluspesitsejad nagu tihased, kärbsenäpid, puukoristajad ja nahkhiiredki.
Sindi põlistes parkides tunnevad kodukakud ennast nagu kodus eelmise sajandi 60. aastatest ja selliseid paiku jätkub õnneks mujalgi. Liigi arvukuseks Eestis pakuvad ornitoloogid 1000-2000 haudepaari, neist 100-150 Pärnumaal.
Pärnumaal on elanud Eesti vanimad kodukakud, näiteks 22. mail 1991 Audru vallas Urustes pesapojana rõngastatud emaslind püüti samast pesakastist kinni siis, kui ta oli seitse aastat ja kolm päeva vana. Audru vallas Liival pesapojana 7. mail 1978 rõngastatud lind sattus ornitoloogide vaatevälja kuus aastat ja kümme kuud hiljem Saarde vallas Kalital. Kodukohta oli vahetanud seegi emaslind, kelle vaatlejad rõngastasid 31. mail 1987 Are vallas Lepplaanes ning keda kohtasid uuesti viis aastat ja 11 kuud hiljem Ares.
Rõngastamisandmeil on Inglismaal maailma vanim kodukakk elanud 23 ja poole aasta vanuseks. Teadaolevalt ei ela kodukakud Islandis ja Iirimaal, kuid on omaks võtnud suurema osa Euroopast ning levinud siit Loode-Aafrikasse ja Hiinasse.
Eesti aasta linnu eraelu võib vabalt piiluda aadressil
, et saada otseülevaade tema öistest tegemistest ja päevasest uneajast.
*Pärnumaal hinnanguliselt 100-150 haudepaari.
*Pärnumaal valdav sulestiku värvitoon on tuhkhall, Tartumaal aga roostepruun.
*Tiibade siruulatus ligi meeter, täiskasvanud isalind kaalub keskmiselt 420 ja emaslind 600 grammi.
*Öise eluviisiga, eelistab pesapaigana vanade parkide õõnsaid puutüvesid.
*Linnu tegevust saab jälgida internetis kakukaamera abil.
*Eesti Post laseb tavakohaselt käibele aasta lindu kujutava postmargi.